Teisipaeval oli meil siin Toronto lastel viimane koolipaev. Voi oigemini hommik, sest tegelikult oldi koolis moned tunnid hommikul. Jaeti huvasti selle aasta opetajatega, klassikaaslastega ja kooli direktoriga. Koik muutub sugisel. Siin on kombeks igal aastal lastele uus opetaja anda ja lapsed klasside vahel erinevalt ara jagada. Ja ka kooli direktorid vahetuvad iga nelja aasta tagant ning meie kooli direktoril sai aeg tais ning tuli jatta selle kooliga huvasti.
Minu laps oli igatahes tana kurb. See viimane koolipaev ei olegi hea, sest kooli aasta oli hea, opetaja hea ja klassikaaslased head. Aga heast ei taha ju kunagi loobuda. Vahemalt minu lapsel on siis viimane koolipaev kurb ja ei joua nuud septembrit ara oodata.
Votsin lapsed koos sobrannade ja nende lastega Wonderlandi- Kanada suurimasse lobustuparki, mis minu juurest jaab ainult 15 minuti soidu kaugusele. Lootuses lapsele naeratus naole tuua ja selgeks teha, et ega suvi nii hirmus ka ei ole.
No comments:
Post a Comment