Suvi on kaes. Ilmad on ilusad ja tuppa ei taha kohe kuidagi minna. Parast kooli loppu jaan tavaliselt kooliouele, kus lapsed mangivad teistega ja emad lobisevad niisama tuhjast tahjast. Tana otsustasime emadega koolioue asemel aga ouna-aeda minna. Selliselt kutsume uhte siinse tiigi aarde jaavat parki, kus kasvavad metsikud ounapuud. Seal on palju puid, kus ennast paikese eest peita ja lastel on palju ruumi ringi jooksimiseks. Uleval pool tehtud pilt ongi sellest pargist, kuigi pilt on parit mai algusest.
Lobisesime emadega ja jutt sattus pesupesemisele. Et kuidas koik on oma meeste riideid pestnud koos raha, kaartide, tsekkide ja isegi telefonidega :D. Telefon muidugi parast pesu ja kuivatit enam ei tootanud, kuid too ema ei julgenud oma mehele oelda, et telefon ei toota enam, kuna on pesust labi kainud. Selle asemel andis ta telefoni aga oma vaikesele tutrele mangimiseks vannitoas. Ja opsti..... telefon kukkus "kogemata" vetsupotti vee sisse. Nuud oli siis aeg haalt tosta, et oi appi appi, tutar kukutas su telefoni vette ja enam see ei toota.
Joudsime jareldusele, et mis iganes juhtub, siis on alati koige parem suudistada lapsi ja koeri :).
No comments:
Post a Comment