UUS NADAL UUS LUMI

Tana hommikul tousime ulesse uue varske lumega. Torontos ei olnud see sadu kull vaga suur, kuid meist pohja ja ida pool tuli lund veelgi rohkem maha. Paeval sadu jatkus , kuigi suurt midagi maha ei jaanud. Aegajalt paistis paike ja siis jalle oli taevas nii tume kui tume. Kaisin tana jalle uusi pilte naabruskonnast tegemas. Nuud ongi osad Halloweeni pildid lumesajuga.

Allpool on minu majaesine ja uletee olevad naabrid. Kanada haned olid ka nii suure lumesajuga valjaku peal, et pidin kohe neist pilti tegema.

FOTOJAHIL

Seoses Halloweeni tulekuga, otsustasin oma naabruskonda jalutama minna ja huvitavatest majaesistest kaunistustest pilte teha. Kuid kuidagi naljakas on kellegi voora maja ees fotokas valja votta ja pilti teha. Pidevalt on selline tunne, et omanik motleb, et kes see imelik siia fotokaga tuleb. Kuigi kui keegi oma ukse ette dekoratiivsed asjad paneb, siis muidugi eeldadakse, et keegi peatub ja vaatab. Miks mitte siis isegi pilte teha. Aga minu naabruskonnas on paljudel majadel turvakaamerad ja eks siis filmitakse pidevalt maja umbruses olevaid tegemisi.

Siit kusimus nendele, kes on teinud pilte voorastest majadest, kuidas sa oled ule saanud sellisest barjaarist voi kas sa oled midagi sellist uldse kogenud. Mu kallis kaasa palus siin suvel pilte teha maja esihoovidest ja taimedest ja kujundusest seal, et oleks omale midagi votta ja oppida. Kuid jallegi on mul raske voora inimese ukse ette pilte votma minna. Ma ise kull vaataksin imelikult inimest, kes teeks minu maja esisest pilte. Olen mina imelik voi asi on harjumisega.

Lisan siia uhe Halloweeni kaunistustega maja. Uusi pilte lisan jargmisel nadalal. Parast pidusid koolis ja Eesti lasteaias.

ELU KUI SEEBIOOPER

Siin ma nuud olen. Tana hommikul motlesin, et mida ma oma jarjekordesse postitusse kirjutan. Peaks olema midagi ponevat. Sest olen tahele pannud, et minu teisipaevased postitused on koige populaarsemad. Plaanisin siin kirjutada, kuidas me saime endile tasuta pildistamise aja, kuid lopuks maksime suure summa selle eest. Voi kuidas siinses algkoolis opikud puuduvad ja on uldse taielikult erinev susteem. Kuid need teemad peavad jaama ootama teisi paevasid.

Sattusin tana hommikul vestlema oma eestis oleva sobraga. Raakisime uhest ja teisest inimesest ning mulle tundusid asjad kui seebiooperit vaadates ja kuulates. Mida rohkem inimesi meie elus, seda kirevam ja varvilisem elu loomulikult, kuid samas voivad asjad ikka nii sassi minna, et hirmus kohe. Ja olles ise naisterahvas, arvan siiski, et naised on oma olemuselt vaga vaga rumalad olendid. Otsime lilli ja liblikaid, kuid pogeneme reaalse elu eest. Kui enda elus lilled ara oitsevad, siis otsime esimese kasvuhoone ja uksest me sisse marsime. Voiksime ju selle asemel koos kaaslasega labi sugise ja talve marssida uude kevadesse. Loomulikult peavad molemad tootama selle nimel, kuid asi on seda siiski vaart.

KODUVIDEOD

Eile vaatasime oma perega vanasid koduvideosid. Me ei tee seda just eriti sagedasti. Filmime kull aegaajalt peres toimuvaid sundmusi voi valjas kaimisi, kuid vaatame neid haruharva.

Poiss ei ole neid uldse nainud. Nuud oli nii vaimustatud nahes ennast beebina, et tana kusib muudkui videoid vaadata. Vaatab ennast ja lehvitab ning naerab ja nutab endale kaasa.

TERVITUSED SAAREMAALE

Alati on hea teada sopradest, kellega uhel aja hetkel on kaidud mooda samasid teid. Ja sobrad on ju sellised, et isegi paljude aastate moodudes on hea soe tunne sudames nendega suheldes. Minu tana hommikune suurim room- email mu ulikooli sobralt Ruthilt. Soojad ja sudamlikud tervitused Saaremaale.

WINTER WONDERLAND

Selline vaade avanes siis tana ohtul meie aiast. Parastlounal hakkas sadama laia lund, mis isegi maa peal ara enam ei sulanud. Paari tunni moodumisel ja enne kui valjas paris pimedaks laks puudsin teha moned pildid meie aiast. Lund kui palju. Paris talvine tunne. Lastel oli muidugi lobu kui palju. Ei joudnud ara oodata millal valja saab minna. Minu pisikene tahtis kohe oue minna toariietega. Ei ole ikka veel pihta saanud, et sugisel on kulmem ja jopid tuleb ka selga panna. Talvelaulud kolasid ka taiel haalel, inglise keelsed ja eesti keelsed.

Sajab sajab LUND

Nuud on kull kole lugu lahti. Alles kaks nadalat tagasi olid temperatuurid ule 20ne. Nuud siis hommikust saadik on sadanud midagi lume ja vihma vahepealset. Ja nuud 4 ajal kohe sajabki ainult lund. Mina ikka lootsin, et talv ei tule siia enne detsembrikuud. Hetkel on siiski onn see, et sajab lund, kuid maa peale see ei jaa. Maapind on siiski piisavalt soe.

Tana otsisin oma perele ulesse talveriided. Ja muidugi on vaja teha pohjalik analuus, mida on vaja juurde osta. Onneks alustasime talveriiete ostmist just eelmisel nadalavahetusel, seega oli kapis mida votta.

Kuid ma ei taha veel talve. Aias on veel ka sugistood tegemata. Loodan, et ilusad sugiseilmad tulevad ikka paari paeva parast tagasi.

VAIKE KLAVERI KONTSERT

Meie piiga alustas sellel sugisel intensiivselt klaveri oppimisega. Kevadel labis ta edukalt sellesse klassi sisse paasemiseks vajalikud katsed. Enne seda on ta oppinud klaverit nuud juba kaks aastat. Kool kus ta seda teeb on Yamaha Muusika kool. Neil on vaga hasti valja tootatud programmid laste vanust ja oskusi arvestades. Peale tavalise klaveri mangimise, on sellesse programmi sisse poimitud ka laulmine, muusika kuulamine, nootide tundmine ja jarele laulmine, ansamblis mangimine ning oma looming. Esimesed kaks aastat kaisime grupi tunnis, kus tudruk oppis vaga kiiresti ja kergesti (vorreldes teiste lastega tema grupis). Muidugi kaib selles vanuses oppimise juurde vanemate voimalus iga paev lapsega pilli taga istuda ja harjutada nadalaks ette antud kodutood.

Nuud alustasime siis uues grupis, muusikaliselt andekate, voimekate ja valja valitud lastega (tavalistesse klassidesse saab sisse igauks kes soovib). Vahe tavalise ja selle nuudse grupi vahel on nii suur ja margatav. Praeguses klassis on toepoolest naha, et lapsed on muusikast, laulmisest ja klaveri oppimisest huvitatud. Koik on vaga agarad alati opetaja kusimustele vastama ja mangima vajalikke palasid. Lisaks nadalastele grupi tundidele on ka eratunnid klaveri oppimiseks. Meie tudruku opetajaks on Moskvast hariduse saanud venelanna (kes muideks veel Venemaal elades kais suviti Elvas puhkamas). Muideks iga paev peame nuud klaverimangu harjutama vahemalt tund (monikord laheb kauem). Ja utlen siin meie, kuna tundides kaime molemad. Mina muidugi pealtvaatajana. Kuid kodus laheb tudrukul alati minu abi vaja. Seda eriti uute palade oppimisega ja nootide lugemisega.

Nuud siis lopuks pealkirja juurde. Lisaks tavalistele muusika ja pilli tundidele, on Yamahas ka Esinejate Klubi (Performance Club). Seal voivad osaleda koik kooli opilased. Sellel aastal otsustasime ka meie oma piiga sellelesse klubisse kirja panna. Klubi pohimote on anda lastele voimalus esineda, uurida muusikat ja olla ka loominguline. Nad peavad aasta jooksul vahemalt uhe korra, Yamaha kooli poolt organiseeritud kontserdil osalema; teiseks leidma kontserdi andmise voimaluse kas oma koolis voi kodus voi huviringides (uhesonaga omal algatusel) ja kolmandaks peavad nad kas kirjutama kellegi muusiku elust voi looma oma enda muusikat ja selle siis ules kirjutama ja esitama.

Sellel puhapaeval oli klubi esimene kokku saamine. Lapsed kogunesid oma vanematega Yamaha kooli uhte klassiruumi. Selleks korraks oli kogunenud seitse esinejat. Esimesena pidi esinema meie tudruk, kes oli koige noorem kohale tulijate hulgas. Piiga laks vaprasti klaveri juurde, tuvustas ennast ja lugu, mida ta pidi mangima ja alustas oma luhikese looga. Koik laabus ilusasti ja sujuvalt. Olime mehega molemad vaga uhked oma lapse ule.

Talle jargnes suurem tudruk, kes mangis kolm lugu saksofonil. Peale selle esinesid veel suuremad lapsed pikemate klaveri lugudega. Uks poiss mangis ja mangis Bachi lugu. Lool ei tulnud ega tulnud loppu, muudkui keeras aga noodiraamatu lehekulgi. Parast 10 minutit, mis tundusid veelgi pikemana, ta siiski lopetas.

Kokkuvotvalt oli vaga hea kogemus. Ja tudruk esines vaga hasti.

SITEMETER JA KLAVER

Olen nuud viimased nadalad oma blogi sitemeter'it hoolega jalginud. Vaga kerge on sellest soltuvaks muutuda ja iga tunni tagant selle statistikat lahemalt uurida. Ja tegelikult pole ma ju uldse palju loetav ega kulastatav. Aga soltuv olen ikkagi.

Kaks asja tahan siin mainida. Oigemini tahan tervitada koiki oma lugejaid ja siia sisse piilujaid.

Teiseks olen marganud, et minu blogisse satutakse viimasel ajal just klaveri otsingu sona kaudu. Ja midagi asjalikku ma ju selle kohta kirjutanud ei ole. Parandan vea ara.

Koikidele klaveri otsijatele minu mitte professionaalne arvamus. Parimad klaverid on Steinway's. Aga nad on kallid. Teine parim on Jaapani klaverid. Nimelt Yamaha ja Kawai. Valik nende vahel isiklik maitse kusimus. Uhel on terav, korge heli; teisel mahedam ja soojem. Kawai on ainult klaveri tootmisele puhendunud. Neil on oma research keskus Jaapanis ja nad kasutavad uut tehnoloogiat oma uuemates klaverites. Yamaha teaduparast toodab igasuguseid masinaid ja mitte koiki mangimiseks vaid ka lobusoitudeks. Viiamne markus- enamus klaveritest tehakse Hiinas, isegi kui klaveri on originaalselt euroopa paritolu. Kui tahad teada saada klaveri toelist vanust, leia ulesse seriaali number (enamasti klaveri sees) ning interneti vahendusel leiad ulesse selle numbriga toodetud klaveri aasta.

SOPRUS

Sobrad on osa meie elust. Nad jagavad roome ja muresid meiega ja meie nendega. On sopru kellega on koos ules kasvatud. On sopru, keda oleme kohanud oma elu erinevatel perioodidel. Kas sober on lihtsalt keegi kena ja tore inimene voi midagi rohkemat?

Mina pole olnud eriti tubli sopruse suhete hoidja. Kuid samas kui keegi on olnud minevikus sober, siis aitaksin seda isikut igati, ilma pikalt kusimusi esitamata. Kuid ma ei puua kunagi teiste inimeste elus sobrada (ilma kriipsuta). Alles eile sain teada, uhe oma sobra isiklikus elus suurest muutusest. Temaga vesteldes oli ta ullatanud, et ma ei teadnud seda varem. Nimelt sundmus ise oli toimunud juba jaanuaris. Seega kui ma ei ole kellegi elus toimuvast asjadest teadlik, arge olge ullatanud. Ma ei uuri eriti kuulujutte, ega kusi nende jarele. Kes tahab enda elust raakida, teeb seda. Muidugi on hea teada lahedaste elust. Siin aitah Liinale, kes jagab oma elu interneti vahendusel (sina mind selle blogimisega alustasid).

Ja veel, et koik on vabatahtlik. Kui sa oled oma elu teiste eest kinni pannud, siis ta seda on. Aga tervitused ja kallistused minu kaugel olevatele sopradele. Ja hoidke mind ikka oma tegemistega kursis.

Ma kahetsen uhe vaga hea sobra ara kadumist ja mitte vastamist minu emailidele. See on Katri. Kes teda tunneb, siis tervitage teda ja oelge, et ma vabandan, et ma olen teda kuidagi solvanud.

NIAGARA FALLS

Suvel kaisime Niagara kose juures. Seekord soitsime paadiga joale hasti lahedale. Meile anti selga vihmakeebid, mis meie riided kuivad hoidis. Fotokaga ei saanud eriti pilte teha, kuna suure joa lahedal oli taiesti tussi all olemise tunne.

Seega pildid on tehtud ulevalt, kust on voimalik naha paati, siniste inimestega.

HAMBAD TULEVAD JA HAMBAD LAHEVAD

Nuud siis on see juhtunud. Kaua oodatud ja osaliselt suureks kasvamisega seotud. Tudruk nimelt kaotas oma esimese hamba. Suus ilutseb tuhimik, mille tagant piilub valja uus suurem hammas. Ta hammas oli suus loksunud ule kuu, kuid me ei ole lubanud tal seda ise logistada. Siis nuud ohtul kodus isaga tantsides ja mangides ning koku porgates polve vastu, lendas loksuv hammas suust valja. Piiga ise ehmunud, nutab, suust tuleb verd. Ta rahuneb kull maha hambaaugu puhastamise ajal. Peseme beebi hamba puhtaks ja leiame pisikese karbi. Viimane on just selleks otstarbeks moeldud ja me saime sellele uhel hambaarsti kulastamise kaigus.

Jargmine samm oleks siin kandis hammas padja alla panna ning hommikuks oleks seal hamba asemel raha (viimane summa 5 kuni 20 dollarit). Hamba vahetab raha vastu Toothfairy - hambahaldjas. Kuid tudruk ei taha hammast padja alla panna. Ta tahab oma hamba alles hoida ja sopradele naidata. Raha pole uldse oluline.

Seega haldjat meie peres ei kainudki. See eest on hammas ilusasti alles.

ONNELIKUD ONNETUSED

Monikord juhtub nii, et kui asjad hakkavad valesti minema, siis lahevad kohe koik valesti. Mitu asja uksteise otsas ja loppu ei paista olevat. Paris hullud need asjad ka polnud, paar nadalat tagasi juhtus meil nii.

Laupaeva hommik oli meil plaanitud klaveri kojutoomise paevaks. Jatsin mehe auto ja lastega koju, et klaveri toojad ikka kedagi kodust eest leiaks. Eesti lasteaeda laksin sellel hommikul teise opetaja autoga. Minu hommik kulges sujuvalt, kuid koju tagasi joudes, ei olnud klaverit kodus. Mis selle klaveriga juhtus saad lugeda siit.

Parastlounat on tudrukul klaveritunnid. Istusime siis koik autosse, et soitma hakata. Kuid mis liikuma ei hakanud, oli auto. Viimane tegi ainult imelikku haalt. Arvasime, et akki akud. Helistasin sobrannale, et tuleks autoga kohale akut laadima (ei tea nuud siin tapselt, kuidas seda korralikus eesti keeles oeldakse, kui juhtmed pannakse kahe auto aku peale ja siis peaks mitte tootav aku ka toole hakkama). See trikk meie autot toole ei pannud.

Ega midagi muud kui mees hakkas asja lahemalt uurima ja puudis parandada uhte ja teist. Kais isegi akulaadijat ostmas. Auto toole ei hakanud.

Jargmisel hommikul helistasime kohale towtruck'i. Esimene asi, mida see tegi, oli puuda uuesti akut toole panna. Ja see onnestuski! Tuli valja, et mu mees oli ikka oigeid asju parandanud, kuid akulaadija mille ta ostis, ei tootanud.

Puhapaeval jalle autosse ja klaveriopetaja juurde, et eelmisel paeval vahele jaanud klass jargi teha. Poole tee peal, utlesid autol pidurid ulesse. Onneks oli mees roolis ja soiduteel oli vahepealne rada (kust tavaliselt vasakuid poordeid tehakse).

Viisime siis auto ikkagi mehaaniku juurde. Parast luhikest vaatlust tuli valja, et tuleb ara vahetada kogu pidurite susteem, mis votab aega terve paeva. Meie pidime aga tagasitee leidma bussi abil. Paar paeva enne, olid aga bussijuhid otsustanud streikima hakata. Onneks siiski buss tuli, viis meid kodule lahemale ja siis jalutasime veel pooltundi sealt maja juurde. Koju joudes aga avastasime, et me polnud maja ust lukku pannud.

Onneks olid need siiski oneliku onnetused. Oigel ajal, oiges kohas, oige inimese kaes. Auto saime jargmine paev tagasi. Elu on jalle roobastesse ja oma rutiini lainud.

MUUTUVAD PLAANID JA KOOL

Tanaseks olid meil varajased plaanid. Tahtsime hommikul kooli minna jala nimelt. Tana on kooli jalutamise paev. Ja tudruk tahtis ka kondides minna. Panin lapsed isegi veidi varem magama, et hommikul varem ules tousta ja siis kooli poole jalutama hakata. Kuid tudruk teatas ules argates, et tal koht valutab, kohe vaga valutab. Lubasin, et voib siis tana koju jaada.

Nuud pole kull kohuvalust kippu ega koppu, kuid las ta olla kodus. Siin, Kanadas on esimese klassi koolipaev sama pikk kui keskkoolil. Mida nad tapselt seal nii kaua teevad ja opivad, ma ei tea. Laps laheb kooliuksest sisse ja siis parast kolme tuleb ta sealt jalle valja. Loomulikult vasib laps ara. Ukskord lahitulevikus tahan tudruku koolist ka raakida, aga nuud tagasi oma muutuvate plaanide juurde.

Nuud me siis oleme kolmkesi kodus ja mina plaanin, mida lastega teha. Pidin minema shoppama ja siis kodutoid tegema. Nuud lahen shoppama ja vahva oleks lastega hiljem kupsetada. Kuus tundi on jaanud tegutsemiseks, enne kui ma paar last lisaks saan.

Oma toimetused olen nuud lopetanud. Tudruku viisin ikkagi parastlounal kooli. Tuleb valja, et ainuke asi mis tal tegemata jai oli matemaatika tooleht. Opetaja lubas selle koju kaasa anda. Muud midagi ei tehtutki selle 4 tunni jooksul.

VANEMAKS MUUTUMINE

Kuidas sa saad vanemaks? Kuidas sa muutud vanemaks? Jah raagin sellest valispidisest vanemaks saamisest. Enda puhul tundub, et ma ei ole vaga muutunud. Piltide pealt vaadatuna kull, kuid mitte ikkagi vaga.

Oma kunagistest sopradest eemal elades ei nae neid vananemas. Kuid kui aastate tagant kohtuda, siis monikord on muutus olnud suur. Naed toepoolest, et inimene on vanemaks saanud. Piltide pealt vaadates muutust vaga ei marka. Mondade vastu on aeg olnud helde, kuid samas moned on vaga muutunud.

Nagin hiljuti oma kursuse kokkutuleku pilti. Ja paari inimest ma ei tundnud esmapilgul ara. Kuigi on moodunud ainult 10 aastat.

Teineasi on uute inimestega kohtudes. Naed inimest esmakordselt teatul ajahetkel. Ja kui saad teada, et inimene on sinuga uhevanune, siis hakkad ennastki nagema uues ajajargus. Vanemana. Minuga on vahemalt nii.

SUGIS ON SIIAGI SAABUNUD

Ilmad on kulmad. Nuud lopuks on siis toepoolest ohus tunda sugist. Paike paistab kull roomsalt, kuid ohk on siiski kulm. Tana hommikul otsisin isegi ulesse kindad, sallid ja mutsid. Toas olen samuti lopuks kutte sisse lulitanud.

Aias ootavad varsti aiatood. Ookulma pole veel kull olnud, kuid lilled hakkavad ara vasima. Moned liiliad on ikka veel usinad oitsejad. Vaatamata nargus lehtedele, loovad oied aegajalt ikka veel lahti. Samas pean hakkama motlema jargmisele aastale, mida aeda istudada ja kas seda teha nuud sugisel voi pean kevadet ootama jaama.

TRAHVIKVIITUNG

Parastlouna. Aeg on tudrukule kooli jarele minna. Poiss autosse ja soidamegi kooli juurde.

Nagu alati on seal palju autosid, vanemaid ja lapsi. Keeran parkimisplatsile, hakkan tagurdama ja vaatan, et uks tume auto ootab minu jarele. Tagurdan edasi, kuid see ei lahe mul eriti hasti. Peaksin uuesti edasi soitma ja siis uuesti tagurdama, kuid see tume auto on minu tee eest blokeerinud. Auto uks laheb lahti ja sealt astub valja politseinik. Minul imestusest silmad parani, et kas minuga tahetakse raakida. Tuleb valja, et minuga jah. Endal lendab peast labi tuhat kusimust, mida ma nuud siis valesti teinud olen. Omast teada peatusin iga stop margi taga ja vilgutasin ikka poorde ajal suunda ja kellegile otsa ju ka ei soitnud.

Tahan auto uksest valja hakata minema, kuid mul palutakse autosse tagasi istuda ja aken alla keerata. Kusitakse minu esinumbri kohta, et kus see on. Mul pole aimugi. Ma tean, et seda mul pole, kuid olen arvanud, et taganumbrist on kullalt. Monedes usa osariikides ja Kanada provintsides pole esinumber oluline. Tuleb valja, et Ontarios on vaja. Tean, et mu mees eemaldas selle numbri talvel, kuid kuhu ta selle pani, ei maleta. Nuud kusitakse naha mu juhilube ja auto kindlustust. Siis minnakse nendega politsei autosse trahvikviitungit kirjutama. Mina vaatan aga oma poja istme alla ja naen seal auto esinumbrit. Hoivan selle sealt valja ja naitan seda siis politseile. See on ullatunud, et nae ikka on olemas. Utleb mulle siis, et pangu ma aga see number autole kulge ja votku pildid ning siis peaksin nendega kohtuniku juurde minema ja ehk siis antakse mulle mu eksimus andeks. Ja ara ta soidab.

Vahepeal on mu sobranna tudruku koolist ara toonud auto juurde. Eemalt naen uudishimulike vanemate pilkusid. Osad astuvad ligi ja uurivad, et mida ma valesti tegin. Juttu kui palju. Endal piinlik ja samas olen vihane kaasa peale, kes peaks neid reegleid paremini teadma ja miks ta kull selle numbri eemaldas, kuid kunagi tagasi ei pannud.

Eelmisel nadalal kaisin siis kohtuniku juures koos autost ja numbritest tehtud piltidega. Tadi vaatab neid pilte ja kusib, et miks ma ikka ilma soitsin. Mina vabandan, et olen suudi, kuid see oli ainult uks vaike arusaamatus ja ma enam seda ei tee. Tadi siis ikka rohutab, et ma pean teadma reegleid, kuid seekord ta seda eksimust ei arvesta ja ma ei pea trahvi maksma ja see ei ilmu mu rekordites. Tanu Jumalale.

MEIE UUS VANA KLAVER

Nuud lopuks on meil kaua oodatud klaver kodus. See on Kawai US50. Kui need numbrid midagi utlevad. Kuid brand on Jaapani oma ja uks maailma parimaid (vahemalt nii raagitakse). Meie ostsime kull kasutatud, umbes 20+ aastat.

Ostsime selle eraisiku kaest ja pidime leidma kolijad. See oli ullatavalt raske. Alustasin telefoniraamatu lahti luues ja helistasin suuremate kuulutuste telefoni numbritel. Selgus, et enam vahem kusivad koik sama hinda. Paar korda kusiti, millist hinda teised pakkusid ja siis anti paarkummend dollarit odavam hind. Lopuks panin aja kinni uhe firmaga, keda eelmine omanik soovitas. Paar paeva enne kolimist hakkasin kusima firma poolt pakutud kindlustust klaveri kolimiseks. Et kui ikka nemad midagi kolimise ajal katki teevad, voi hullem veel, klaveri maha kukutavad, et kas neil on ette naidata paberi peal kindlustust, mis neil reklaami pohjal on olemas. Oeldi, et kindlustus on olemas ja vaga hea, kuid nad ei naita seda oma klientidele. Mina ikka nuian, et ma tahan seda naha, kuna tanapaeval ei saa midagi usaldada lihtsalt labi telefoni. Ja lopuks nad tuhistasid minu kolimise!!!!!! Ma tahan neile ainult tuli teha!?

Ega midagi, tuli leida teine firma. Leidsin, maarasime aja ja hinna kokku (enam ma kindlustust paberil ei kusinud). Saabus katte kolimise paev. Mina ootasin, klaveri omanik ootas. Elu oli 4ks tunniks kinni pandud. Sellest neljast tunnist sai 6 tundi, kuid kolijatest ei kippu ega koppu. Lopuks helistasin, et kus olete. Oeldi, et tana ei joua, halb liiklus ja nad on graafikust maas. Mina, et miks nad siis ei helista, vaid me peame lihtsalt ootama. Vastust ei saanud, kuid lubati tulla jargmine paev. Nouan, et oleksin esimene klient sel paeval. Jaadi nousse, et kell 9 ollakse kohal. Saabus jargmine paev ja kell 9, kuid mitte kolijaid. Helistasin siis jalle, et kus olete? Siis oeldi, et tulevad kell 12. Mina nouan ikka varem ja saan kella 11ks aja. Olen klaveri omaniku kodus kell 11, kuid mitte kolijad. Poole tunni moodudes helistan jalle neile. Lubatakse tulla 12. Mis mul siis ulejaab kui oodata. Lopuks saabuvad kolijad. Uks suur mees tuleb sisse, heidab klaverile pilgu peale ja teatab, et klaver on liiga suur ja raske. Neil on vaja 3 meest. Mina siis utlen, et seda ma ju kogu aeg olen raakinud, et vaja 3 meest ja nad lubasid seda varem. Tuleb valja, et neil hommikul oli kull 3 meest, kuid viimane jaanud haigeks ja pidi koju minema. Lepime kokku jargmise paeva hommikul kell pool 9.

Saabub jargmine paev. Kell on 10 ja ei midagi. Helistan kolijatele. Jalle. Tana ei saa tulla, saan vastuseks. Mina juba nii vihane ja krigistan hambaid. Lopuks teatan, et mul pole neid vaja. Alustan uut klaveri kolijate otsingut.

Viimased kolijad, keda leidsin, saabuvad kohale oigeaegselt. Korvalt vaadates tundub, et teavad mida teevad. Ja mina kusimusi ei kusi. Klaver tuuakse tuppa. Siis kusitakse hinnaks sada dollarit rohkem kokkulepitud hinnas. Minul silmad suured ja ahhastus ka. Tule taevas appi! Pohjus, et nad pidid klaveril osad eemaldama. Mis osad? Mina ei nainud peale rataste eemaldamist midagi. Ja mulle ei oeldus ka klaveri auto peale laadimisel, et midagi oli vaja eemaldada. Nad eemaldasid RATTAD ja see on klaveri osad. peale pikka kauplemist sain osa sellest sajast alla. Siis heitsin klaverile lahema pilgu peale ja tuli valja, et uks nurk on loogi pihta saanud ja pisike tukk on kuljest ara tulnud. Naitan siis seda looki, mille peale vaieldakse vastu, et see oli juba enne katki. Kuid mul olid pildid neile naidata (tegin enne kolimist pildid koikidest olemas olevates kriipsudest ja kraapsudest). Sain veelgi allahindlust.

Nuud ongi klaver kodus. Endal halb maitse suus kui ebaprofessionaalselt tootatakse. Ja moraal, et alati hoia varuplaan ja tea oma oigusi ning ole valmis koige hullemaks. Minu kaasa soovitus oli, et tema arvates oleks pidanud 5 erinevat kolijat samaks ajaks tellima. Kes iganes saabub esimesena, saab too.

Pilt on klaverist enne kolimist.