Earth Hour

Eelmine nadalavahetus tahistati Maa tundi ule terve maailma. See on neli aastat tagasi Austraaliast alguse saanud initsiatiiv, mille eesmargiks on tosta teadlikust kliima muutumisest ja et koos inimestega ule maailma on voimalik midagi muuta.

Eelmisel aastal vahendati meie linnas - Richmond Hill'is- elektri kasutust sellel ajal 14,5 %. Sellel aastal oli see vaiksem, 9,8 % (vorreldes Toronto 5%). Sellel aastal oli ilm kulmem ja ehk see on uks pohjustest, miks elektri kasutus oli eelmise aastaga vorreldes suurem, kuid pohjuseid on teisigi. Nimelt on tekkinud sellele liikumisele vastuliikumine. Kohalikus ajalehes oli lugu mehest, kes plaanis Earth Hour'i ajal just nii palju elektrit kasutada kui vahegi voimalik. Lisaks olevat ta maja ees kaks suurt lampi taevast valgustamas.

Lapsed tahistasid koolis Earth Hour paev varem. Lounatunni ajal kustutati koolis tuled ara ja sellel paeval raagiti lastele Maast ja kliima muutusest ning saastlikuse vajalikkusest. (Armas on kuulata 5 aastase lapse suust koolis raagitust). 

Laupaeval raakisid molemad lapsed juba hommikust alates, et tana ohtul kell pool uheksa kustutame tuled. Maaratud ajal suutasime kuunlad, istusime koos monusalt elutoas ning tahistasime Maa tundi. Mangisime mange ja raaksime niisama juttu kuni oli aeg lapsed magama panna.

Kodu aknast samal ajal valja vaadates tundus, et oleme ainukesed, kes seda tundi tahistasid. Koikidel naabritel polesid tuled isegi garaazide ees, uhel sarasid veel joulude ajast oue jaanud elektrikuunladki.

Ise arvan, et ainult selle Earth Hour'i tahistamisega muutust tuua ei onnestu. Ja isegi uksik inimesed ei ole mitte need koige suuremad elektri kasutajad. Kuid ma ei eita vajalikkust inimesi juba maast madalast harida rohkem saastliku elustiili suunas. Kasutades nii palju kui vajalik ja taaskasutada ulejaanud. 

Earth Hour -Maa tund

Moodunud nadala laupaeval tahistasime siin Toronto kandis Earth Hour, maakeeli MaaTund. Mis sisuliselt tahendab seda, et terve uhe tunni jooksul kustutatakse koik tuled ara, et edastada sonum kliima soojenemisest ning koos olles suudame midagi positiivset ara teha. Liikumine sai alguse Austraaliast Sydneyst 2007.

Tahistasime seda ka eelmine aasta. Tol ajal oli ilm soe ja ilus ning kaisime oues jalutamas, hiljem istusime veidi toas. See aasta oli ilm kulmem ja oue ei kippunud. Lopetasime ohtusoogi, koristasime koogi, otsisime kuunlad valja, panime puuviljad ja koogid elutuppa lauale ja kell 8:30 kustutasime tuled.

Esimesed 2 minutit uritasin vanemale lapsele seletada, et umbes 100 aastat tagasi minu vanaisal ei olnud elektrit kodus. Seletus poorati naljaks ja 100 aastat tagasi tundus olema aeg millal elasid cavemen (koopaelanik). 5 minuti moodudes,koogi soomise lopetamisega, tundus et nuud hakkab igav. Poisile ei istunud kuidagi see kuunlavalguses istumine. Mees hakkas ennast magama sattima. Tudruk itsitas. Tegime natuke varjuteatrit.

Hakkasime mangima sonade mangu- mina utlen cat ja sina pead motlema t tahega looma. See muutus ka ruttu naljaks, kuna e tahega loomad said otsa ja siis giraffe muutus easy giraffe ja eager giraffe. Lopetuseks sai paris palju naerda. Ullatus, et meie 4 poiss mangis vapralt kaasa. Ja kui lopuks ingliskeelsed sonad said otsa, siis toime mangu eesti ja araabia keele.

Naljakas juhtub oli kui mu tudruk vaatas kella ja teatas, et 15 minutit to go. Poiss hakkas sellepeale kusima, et kuhu me laheme :). Seleta talle siis, et me raagime ainult ajast ja me ise ei lahe kusagile.

Tunniaja moodudes panime tuled majas jalle polema. Elu kulges edasi nagu varem. Muideks kui ma pimeduse ajal kaisin vaatamas, et kui paljud meie naabritest tuled ara kustutavad, nagin ainult uhte peret, kes istusid ka kuunla valgel. Ulejaanud poletasid elektrit nagu tavaliselt. Ja siis ma tegin omad jareldused. Et suure toenaosusega tahistatakse Maa tundi peredes, kus lapsed on kooliealised ja emad on algatajad.

Kodus

Eile jai suuremal lapsel koht haigeks. Hommikul kui ulesse tousis, kurtis alguses veidi, ja siis hiljem riidesse pannes kohe kovasti. Lubasin tal koju jaada kuniks valu ara laheb. Motlesin, et see on mingi mooduv nahtus, juhtub ju vahel. Ja ma ei hakkanud suurt muretsema. Kontrollisin palavikku ka, aga seda polnud. Polnud motet suurt fussy tegema hakata.

Kella kumne paiku oli valu ara lainud, tudrukul hommikusook soodud ja mina teatasin, et viin ta nuud parast esimest vahetundi kooli. Moledud tehtud. Laps jai kooli, mina vaiksemaga koju tagasi.

Koolipaev oli peaaegu loppemas, kui kuulen, et keegi helistab. Number naitab lapse kooli. Tudruk helistas ja teatas, et ta kohuvalu on jalle tagasi ning ma pean talle jarele minema. Toin siis lapse koolist ara. Selline luhike ja poolik tema eilne paev siis oligi.

Koju joudes piiga suua ei tahtnud ja koht ikka valutas. Lasin tal siis diivani peal pikutada ja lihtsalt olla. Igakord kui midagi suua voi juua andsin, laks valu hullemaks. Kuni ohtu loppedes tuhjendas ta kohtu, ilusasti oeldes. Oksendas. Selliselt moodus ka oo. Valud ja siis oksendas, valud ja siis oksendas.

Hommikul oli koik moodunud ja paremas korras. Koju jatsin ta ikkagi.

Nuud olengi kahe lapsega kodus. Uritasin head sooki teha, mis ajaliselt tahendab vahemalt kaks tundi koogis. Proovisin uut suppi teha ja kupsetasin kanaliha uut moodi. Keetsin kartuleid. Kuid lapsed tegelikult ei soonudki. Nuud on kook parast vaaritamist hirmus sassis. Mulle meeldib toitu teha, aga parast seda suurt segadust koristada mitte.

Teine asi, mis sassis on, on suur tuba. Lapsed, oigemini poiss, tahtis ehitada suurt kindlust diivani ja tugitooli patjadest ning tekkidest. Sellega tehti kull algust, kuid asi jai pooleli. Nuud ongi suured padjad mooda tuba laiali.

Vahepeal tahtsid lapsed loovtood tegema hakata. See sisaldas tuhjade karpide katki loikamist ja siis kleepimist ja kaunistamist. Tulemuseks suurem hunnik prahti.

Hetkel mangivad oma asjadega, kuid emme peab hakkama nuud asju korda panema. Selline ongi ju paev kahe lapsega kodus.

Eid al-Fitr

Meie tahistasime eile puha nimega Eid al Fitr. Paev, kus lapsed soovad palju magusaid ja komme, kannavad uhiuusi riideid ja saavad palju manguasjasid. See puha tuleb parast uht pikka 30 paeva kestnud paastukuud ehk Ramadaani.

Tousin ise hommikul kell 6, et perele muffineid kupsetada ja muidu hea hommikusook ettevalmistada. Votsin valja uued riided, triikisin osasid ja sattisin need valmis. Seitsmest aratasin ulesse ulejaanud liikmed. Riietusime ja soime ning sattisime ennast moseesse eid palvusele. Tahtsime minna esimesele palvusele pohjusel, et hilisemad (kus me eelmistel aastatel kainud oleme) on ulerahvastatud. Moseesse joudes olid ulemise korruse ruumid juba tais ja me pidime minema allkorrusele, kuid siiski oli tore. Koik olid roomsad, ilusate riietega, eriti vaikesed tudrukud ja suured ikka ka.

Paev moodus suues, onnesoove edasi andes ja vastuvottes ning muidu perekeskel. Ema roll on muidugi koogis pottide ja pannide taga, et maitsvaid roogasid valmistada. Meie pere lemmiktoit (kuid aeganoudev) on viinamarja lehtede sisse keeratud riis hakklihaga, mis hautatakse koos kanaliha tukkidega. Hasti maitsev isegi kulmalt.

SUGUVOSA KOKKUTULEK

Nadalavahetusel oli minu suurel perekonnal suguvosa kokkutulek. Kokku oli tulnud 123 inimest. Mina kahjuks oma perega ei saanud sellel osaleda, kuid pilte sellest nagin. Ja olen avastanud, et vaatan kuidas inimesed vanemaks jaavad, kui ilusad voi inetud (vabandust) on sugulaste abikaasad, ja millised on uued lapsed suguvosas.

Lisan pildi oma onudest ja tadidest, nende kaasadest ja lastest ning lastelastest.

Jah mul on palju onusid ja tadisid ja siin on ainult isa poolsed, kuid ema pool on peaaegu sama palju. Kokku on mul 6 onu ja 3 tadi. Ja onu-, tadi-poegade ja tutarde arvu ei joua ma vist enam ulesse markida, vist 25. Kui nendele veel lisada nende lapsed ja osadel isegi lapselapsed, siis on ainuuksi mu vanemad parandanud mulle SUURE suguvosa.

Kahjuks sellele suurele arvule, aktiivselt suhtlen ainult uhega. KURB.

UUS KATUS

Hommik algas tana veidi varem kui tavaliselt. Ja kui ma olin just lopetanud enda inimsobralikuks tegemise, oligi uksele koputus. Nimelt algab kaks paeva tihe sabimine meie maja katusel. Vana maha ja uus peale.

Seega nuud on umber maja pidevalt mura. Katuselt lendavad hetkelt maha vanad asfaldi tukid, uued soidavad redeliliftiga ulesse. Koik oleks ju kena, kuid asjadel on alati kurvem pool. Nimelt mu maja on umbritsetud igast aarest lillede ja taimedega. Nuud vaatasin aknast valja ja kohkusin ara. Paljudele taimedele on asfaldi tukid lihtsalt peale kukkunud. Suda siin veritseb, kuid samas korrutan endale, et need on ainult lilled ja ehk annab neid veel popsutada. Kuid isegi see lillepeenar, mille ma just sellel kevadel tegin ja vaevu vaevu on ulesse tulnud, on vanade katuse tukkidega kaetud. Oh seda hada ja onnetust.

Tahtsin peaaegu valja natuke toolistega torisema minna, kuid siis viskasin selle motte korvale. Akki pahandavad ja ei teegi katust ilusasti ja hoolega jargmiseks 40 aastaks. Lilled on ju ilusad jargmine aasta ikkagi.

TEGEMISED AIAS

Viimastel nadalatel olen agarasti tutvunud siinsete lillede ja taimedega, mida aias kasvatada soovitatakse. Oma iganadalasel raamatukogu kulastusel, toon koju palju raamatuid aiast ja lilledest.
Ohtuti ja hommikuti loen ja lappan raamatuid, paeval ukerdan tasapisi aias. Siiani olen siis uue lillepeenra teinud (viimasesse pean siiski lilli juurde istutama) ja istutanud maha sibulad ja herned ja redised.
Kui paar aasatat tagasi arvasin, et aia eest hoolitsemine on imelihtne, siis tanaseks olen aru saanud, kui vahe ma asjast tean. Eriti vooramaa aiast ja mullast ja taimedest. Kaks asja, mis on tahtsad, on mulla koostis ja ilma tsoon, on nuud selgeks saanud. Esimene on vaga savine ja teine on 5.
Lainendame ka oma aia piirjooni. Senini kasutamata maja esine on nuud heki taga ja lahipaevil peame eemaldama eelmise aia postid ja panema need uude kohta ning uhendama taga hoovi maja esisega.

Alustasin ka oma aia paevikut, kuhu kirjutan mida ma seal teen ja millal ma midagi istutan ja kulvan. Hiljem on hea naha kui kaua votab aega teatud taimede sirgumiseks ja oitsemiseks.

Pildil on esimesed oied minu aias. Lungwort. Eesti keelset nime ei tea.

KOMM IGA HINNAGA.

Minu pisikene poiss armastab magusat. Komme, jaatist, sokolaadi, kooke - koike milles on suhkur. Ja taiesti tavaline on see hommik, kus ta kusib hommikusoogiks jaatist. Mina siis korraliku emana, voitlen tema magusa armastusega. Poiss omakorda kasutab koik voimalikke nippe oma soovi saavutamiseks. Kull ilusasti kusides, kull suure naeratuse ja silma pilgutamisega, kull kallistuste ja lubadustega, kuid ka nutu ja kisaga. Nuud siis tuli ta valja uue ideega. Jalutas mul kooki, ulatas raha ja utles, et kas tema sellega kommi saaks!!! Muidugi sai. Tudruk sai ka selle peale paari sendi eest kommi.

Laste ideed on loputud.

KEVADTOOD

Ma ei ole kusagile kadunud, kuigi ei ole vist nuud vahemalt kolm nadalat midagi kirjutanud. Koik on ilus ja hasti. Ilmad on viimastel paevadel olnud imeilusad. 20 kraadi kandis. Tana on veidi jahedam, kuid paikest on kullaga.

Tootame siin oma maja umber ja motleme, kuidas oma aeda paremaks teha. Mees plaanib istuda elupuude heki maja ette. Et siis saaksime ka maja esist muru kasutada. Hetkel jalutavad naabruskonna koerad seal ja tihti jaetakse igasugused valjaheited maha. Onneks ei juhtu seda sageli, kuid olen hakanud koerasid voi oigemini oleks oelda vastutustundetuid koeraomanikke vihkama. Mis inimene sa kull oled, et jatad sitta maha teise inimese maja ette? Mina ju sinu maja ees oma sitta maha ei jata? Uhesonaga loodame oma muru hullude eest kaitsta.

Esimesed lilled oitsevad aias. Varsti hakkavad ka nartsissid oitsema. Tana plaanin endale koogivilja pollu lapikese kaevata ja moned sibulad ja herned maha kulvata. Midagi lihtsat ja lastele roomu ja hoolt. Panen ka hulgaliselt lille seemneid maha. Kurvem pool on, et minu aia muld on vaga vilets. Seega kasutame poest ostetud mulda suurtes kogustes. Ja muru ei ole vel roheliseks muutunud. Vihma on vaja ning palju.

OOD JA UNENAOD

Minu ood ei ole mitte ilusad ja magusad. Seda nuud juba viimased 7 aastat. Samas olen kuidagi harjunud iga natukese aja parast ulesse tousma ja kuigi hommikul argates olen tavaliselt vaga vasinud, siis parast kohvi joomist, on maailm jalle ilus. Pohjused arkamiseks - laps(ed).

Viimasel ajal on vaikemees eriti suureks peavaluks. Ta nutab keset ood ja ainuke viis maha rahunemiseks on ta oma korvale voodisse votta. Isegi siis otsib ta keset ood "emmet", kuid kuna ma ta korval olen, siis see arkamine on ainult pooleldi arkamine, sest kui ma utlen, et emme on siin rahuneb ta kohe maha. Vist olen ta ara hellitanud.

Kuid lisaks nutmisele, mis on oo terror ja loomulik sellele eale, naeb ta ka huvitavaid unenagusid. Viimane asi, mis mind naerma ajas, oli see, kui ta keset ood akki sinist jaatist kusis. Ja kui ma seda talle sonadega pakkusin, siis istus ta voodis ja noudis kaussi.

Vastavalt targematele inimestele on eelkooli laste oised nutmised kullaltki sagedased ja loomulikud. Need juhtuvad just kella 10 ja sudaoo vahel ning pohjuseks, kui laps tuleb sugavamast unest valja kergemasse unne. Tihti laps istub voodis silmad lahti ja ei reageeri vanemate maha rahustamis katsetele. Nutab ja karjub ja vahkreb. Parast sellist hoogu jaab ta jalle ilusasti magama. Hommikul argates laps isegi ei tea, et ta nuttis. Ainuke asi, mida vanemad saavad teha, on hoida laps ohust eemal (liigne vahkremine voib pohjustada, et laps loob ennast mingite asjade vastu). Oudus unenaod esinevad vanematel lastel. Ja nad maletavad, mis nad nagid ning voivad raakida detailselt unenagu.

KUNSTIOHTU

Olime terve koolivaheaja perega koos. Sai palju valjas kaidud ja muidu mangitud. Uhel ohtul aga hakkasime laste algatusel koik koos joonistama. Igauks pidi joonistama uhe pildi ja siis hindama, milline pilt on koige ilusam. Loomulikult tulid koik pildid valja imekaunid ja selge voitja puudus. Pere pesamuna aga oli koige kiirem joonistaja. Sellel ajal kui meie oma uhe pildi kallal pusisime, joonistas tema kolm. Ja aega jai tal isegi ule.

Allpool on kunstiohtu tulemused:

Muideks poiss joonistab hasti oma vanuse kohta. Ja tal on huvitav teemade valik. Kuid parast seda kui ta on pildi valmis saanud, siis enamus kordadel hakkab ta triipe ja suuri ringe oma joonistuse peale tombama. Enamasti kaib see jutu pohjal. Naiteks kui ta joonistab raketi, siis tuli, mis raketi tagant valja tuleb, valgub ule pildi ja igale poole. Ringid muutuvad jarjest intensiivsemaks, mida korgemale rakett touseb. Lopptulemuseks on muidugi suur kriitseldus- kahjuks.

MUDASED MANGUD

Paar paeva tagasi oli siin ilus ja soe ilm. Lumi sulas kiiresti ja ma motlesin, et milline tore paev lasta lapsed lopuks aeda mangima. Andsin neile katte suvised asjad, ratta, labidad, ambrid ja mangumaja juurde nad ukerdama laksidki.

Milline oli siis mu ehmatus kui ma neid 10 minuti parast nagin. Mudased. Peast jalgadeni. Ja manguala oli samamoodi ules sorgitud. Hea, et nad sinna mudasse paris kinni ei jaanud. Enne kui ma nad tuppa lasin, votsin nende mudased saapad ja riided seljast. Tostsin nad seejarel kaenlasse ja viisin kraanikausi juurde. Lastel oli roomu kui palju. Minul jalle topelt tood ja vaeva.

Nuud jaan ootama ilusamaid paevi, kui maa on kuivanud ja tahkeks saanud.

SOOJUS

Vahepeal on mitu paeva soojad ilmad olnud. Sadanud kull rohkem vihma ja seega oues pole just eriti monus olnud, kuid lumi on sulanud aarmiselt kiiresti. Ma naen isegi omas aias paljast maad, mida pole viimased kolm kuud naha olnud. Suured lumehanged teede aares naevad valja aarmiselt haledad- hallid, mustad ja tumepruunid- see ehk siis naitab kui "puhas" on ohk, mida me iga paev sisse hingame.

Muideks ma olen veidi laisemaks muutunud oma blogi kirjutamisega. Seda on kull margata isegi kirjutamata sellest. Pohjusteks uued voi oiged vanad hobid, mida olen nuud puudnud rohkem harrastada. Nimelt hakkasin ma jalle kasitooga tegelema. Heegeldasin siin lapsele salli ja nuud koon kampsunit. Tudruk oli nii vaimustatud kinnastest, sokkidest ja sussidest, mida vanaema talle detsembris saatis, et nuud tahab, et ma talle teisegi asju kooksin.

Ja viimasel nadalal haarasin endale raamatu lugemiseks, mis jallegi vahendab minu aega interneti. Minu raamatu lugemine kaib kull ainult 10 minutite kaupa, mida puuan endale salaja leida laste, mehe ja suure maja korvalt.

RAAMATUSSE

Minu peaaegu kolmene poiss on jarsku otsustanud raamatusse hupata. Ta on vist seda trikki nainud kusagilt lastesaatest. Eile siis proovis hupata Miki Hiire raamatusse. Alguses ei tulnud sellest raamatusse huppamisest midagi valja, kuna raamat ei seisnud lahti. Siis kusiti isa abi. Ka abilisega ei tulnud sellest valja. Siis ta porises ja oli mossis ning ma siis puudsin teda jalle roomsaks teha. Raakisin, et kui ta tahab naha Miki Hiirt siis peame minema Disneyland'i. Nuud ta sinna tahabki minna. Ja ma ei suuda talle selgeks teha, et koik reisid vajavad plaanimist. Ja ehk kunagi laheme ka Mikide maale.

TASUTA FOTOSTUUDIO AEG JA PILT

Ukskord uhes suures ostukeskuses ringi liikudes, leidsid lapsed kaks vaikest karu kirjaga, et oleme voitnud tasuta kingituse. Selle katte saamiseks pidime minema sama poe fotostuudio osakonda. Tuli valja, et kingituseks olime saanud uhe tasuta perepildi. Pidime nuud kokku leppima meile sobiva aja pildistamiseks.

Kokkulepitud paeval laksimegi fotostuudiosse. Fotograaf tervitas meid lahkelt ja alustasime siis oma sessiooniga. Pidime olema uhes positsioonis ja siis teises. Istusime ja seisime pusti, lapsed eraldi ja koos, ainult meie mehega. Kokku tehti umbes 15 erinevat votet. Parast seda istusime koik koos arvuti taha pilte vaatama ja valima. Uks suur perepilt oli siis tasuta, fotosessiooni aeg oli tasuta, kuid ulejaanud pildid pidime ostma. Loomulikult ostsime koik pildid, sest nad olid koik nii hasti tehtud. Loppsumma tuli paris kopsakas, kuid pildid ilusad.

Piltide katte saamise paeval naidati mulle lisaks tellitud piltidele kolme suures formaadis lastest tehtud pilti. Need pidin ostma loomulikult lisa tasu eest. Ja kuidas sa jatad ostmata oma ilusate laste pilte (ostmata jatmise korral pidid need prugikasti minema). Jalle jatsin rohkem raha maha kui olin plaaninud.

Mis ma tegelikult oma jutuga oelda tahan, on see, et selline reklaam ja tasuta pildi pakkumine on paris hea reklaam. Inimesed lahevad ju fotostuudiosse oma parimate riietega, loodetavasti on lapsed valja puhanud ja roomsad. Ning kui uks poos, jargneb teisele, kuidas sa lopus valiku teed. Ikka votad koik ja loomulikult maksad rohkem kui alguses plaaninud oled, kuid ega ei kahetse ikka ka. Ning jargmine kord lahen ju sinna samasse kohta tagasi, kust sain hea kogemuse ilusate piltidega. Nii et fotograafid ja muidu ari inimesed oppige omale uusi kliente juurde tooma.

KODUVIDEOD

Eile vaatasime oma perega vanasid koduvideosid. Me ei tee seda just eriti sagedasti. Filmime kull aegaajalt peres toimuvaid sundmusi voi valjas kaimisi, kuid vaatame neid haruharva.

Poiss ei ole neid uldse nainud. Nuud oli nii vaimustatud nahes ennast beebina, et tana kusib muudkui videoid vaadata. Vaatab ennast ja lehvitab ning naerab ja nutab endale kaasa.

ONNELIKUD ONNETUSED

Monikord juhtub nii, et kui asjad hakkavad valesti minema, siis lahevad kohe koik valesti. Mitu asja uksteise otsas ja loppu ei paista olevat. Paris hullud need asjad ka polnud, paar nadalat tagasi juhtus meil nii.

Laupaeva hommik oli meil plaanitud klaveri kojutoomise paevaks. Jatsin mehe auto ja lastega koju, et klaveri toojad ikka kedagi kodust eest leiaks. Eesti lasteaeda laksin sellel hommikul teise opetaja autoga. Minu hommik kulges sujuvalt, kuid koju tagasi joudes, ei olnud klaverit kodus. Mis selle klaveriga juhtus saad lugeda siit.

Parastlounat on tudrukul klaveritunnid. Istusime siis koik autosse, et soitma hakata. Kuid mis liikuma ei hakanud, oli auto. Viimane tegi ainult imelikku haalt. Arvasime, et akki akud. Helistasin sobrannale, et tuleks autoga kohale akut laadima (ei tea nuud siin tapselt, kuidas seda korralikus eesti keeles oeldakse, kui juhtmed pannakse kahe auto aku peale ja siis peaks mitte tootav aku ka toole hakkama). See trikk meie autot toole ei pannud.

Ega midagi muud kui mees hakkas asja lahemalt uurima ja puudis parandada uhte ja teist. Kais isegi akulaadijat ostmas. Auto toole ei hakanud.

Jargmisel hommikul helistasime kohale towtruck'i. Esimene asi, mida see tegi, oli puuda uuesti akut toole panna. Ja see onnestuski! Tuli valja, et mu mees oli ikka oigeid asju parandanud, kuid akulaadija mille ta ostis, ei tootanud.

Puhapaeval jalle autosse ja klaveriopetaja juurde, et eelmisel paeval vahele jaanud klass jargi teha. Poole tee peal, utlesid autol pidurid ulesse. Onneks oli mees roolis ja soiduteel oli vahepealne rada (kust tavaliselt vasakuid poordeid tehakse).

Viisime siis auto ikkagi mehaaniku juurde. Parast luhikest vaatlust tuli valja, et tuleb ara vahetada kogu pidurite susteem, mis votab aega terve paeva. Meie pidime aga tagasitee leidma bussi abil. Paar paeva enne, olid aga bussijuhid otsustanud streikima hakata. Onneks siiski buss tuli, viis meid kodule lahemale ja siis jalutasime veel pooltundi sealt maja juurde. Koju joudes aga avastasime, et me polnud maja ust lukku pannud.

Onneks olid need siiski oneliku onnetused. Oigel ajal, oiges kohas, oige inimese kaes. Auto saime jargmine paev tagasi. Elu on jalle roobastesse ja oma rutiini lainud.

MUUTUVAD PLAANID JA KOOL

Tanaseks olid meil varajased plaanid. Tahtsime hommikul kooli minna jala nimelt. Tana on kooli jalutamise paev. Ja tudruk tahtis ka kondides minna. Panin lapsed isegi veidi varem magama, et hommikul varem ules tousta ja siis kooli poole jalutama hakata. Kuid tudruk teatas ules argates, et tal koht valutab, kohe vaga valutab. Lubasin, et voib siis tana koju jaada.

Nuud pole kull kohuvalust kippu ega koppu, kuid las ta olla kodus. Siin, Kanadas on esimese klassi koolipaev sama pikk kui keskkoolil. Mida nad tapselt seal nii kaua teevad ja opivad, ma ei tea. Laps laheb kooliuksest sisse ja siis parast kolme tuleb ta sealt jalle valja. Loomulikult vasib laps ara. Ukskord lahitulevikus tahan tudruku koolist ka raakida, aga nuud tagasi oma muutuvate plaanide juurde.

Nuud me siis oleme kolmkesi kodus ja mina plaanin, mida lastega teha. Pidin minema shoppama ja siis kodutoid tegema. Nuud lahen shoppama ja vahva oleks lastega hiljem kupsetada. Kuus tundi on jaanud tegutsemiseks, enne kui ma paar last lisaks saan.

Oma toimetused olen nuud lopetanud. Tudruku viisin ikkagi parastlounal kooli. Tuleb valja, et ainuke asi mis tal tegemata jai oli matemaatika tooleht. Opetaja lubas selle koju kaasa anda. Muud midagi ei tehtutki selle 4 tunni jooksul.

SUGIS ON SIIAGI SAABUNUD

Ilmad on kulmad. Nuud lopuks on siis toepoolest ohus tunda sugist. Paike paistab kull roomsalt, kuid ohk on siiski kulm. Tana hommikul otsisin isegi ulesse kindad, sallid ja mutsid. Toas olen samuti lopuks kutte sisse lulitanud.

Aias ootavad varsti aiatood. Ookulma pole veel kull olnud, kuid lilled hakkavad ara vasima. Moned liiliad on ikka veel usinad oitsejad. Vaatamata nargus lehtedele, loovad oied aegajalt ikka veel lahti. Samas pean hakkama motlema jargmisele aastale, mida aeda istudada ja kas seda teha nuud sugisel voi pean kevadet ootama jaama.

PAEV PAIKESE KAES

Tana oli jalle uks imeilus sugisene soe ilm. Kraade oli ule 20ne ja paike tegi ilma veelgi monusamaks.

Polnud muud valikut kui nautida seda ilusat paeva enne tuulte ja tormide ja lume tulekut. Seda muidugi nuud paevasel ajal ainult poisiponniga. Tema lemmik kohaks on meie tiigiaarne park koos manguvaljaku ja partide, hanede ja luikedega. Votsime kaasa skuutri ja liivakasti manguasjad ning olimegi luhikese aja parast tiigi aares.

Endale haarasin kaasa raamatu, lootuses et pargi pingi peal seda veidi lugeda. Sellest kull suurt midagi valja ei tulnud, kuna mu poiss tahtis, et ma temaga mangiksin. Pean siin mainima, et mu varsti kolmeseks saav ponn ei mangi teiste lastega, kull aga minu voi isa ja oeraasuga.

Parast koolipaeva loppu olime jalle oues. Seekord kull meie endi aias. Minu lapsed ja mu kaks parastlounast lisa last teevad kokku paris kova kisa ja kara ning ma loodan, et mu vaikses naabruskonnas naabrid ei pane seda larmi pahaks.