Love Happens

Mul pole just palju naitlejaid, kelle kohta ma utleksin, et ma olen ta fann. Kuid Jennifer Aniston on siiski uks, kes mulle lihtsalt meeldib. Ta tundub olevat inimene, kes oleks hea ja monus sober. Ta meeldib mulle isegi niipalju, et olen teda oma unenagudes nainud- 2 korda. Ja ta on ainuke kuulsatest ja rikastest, kes mind alateadvuses on kulastanud.

Siiani olen puudnud tema koike filme vaadata, kuid pean utlema, et sageli ma pettun nendes. Tihti on nad olnud OK filmid, aga ei midagi enamat. Kuid eile vaatasin Love Happens filmi ning see oli suureks pettumuseks. Hirmus igav ja kind of nonsense. Ma ei suutnud sellesse suveneda. Pealkiri on ju filmi jaoks hea ja paljulubav, kuid see oligi koik.

Naistega kinos

Sellel laupaeval kaisin ule pika aja sobrannadega kinos, ilma laste ja meesteta. Laupaev on minu koige kiirem ja tihedasti programmidega sisustatud paev. Hommikul on poole uheni eesti lasteaed. Kust ma jouan koju alles poole kahepaiku. Siis on vaja kiiresti koikidele louna lauale panna. Enne kolme pean juba jalle kodust lahkuma, siis lapsega klaveri klassidesse. Need loppevad parast viite. Koju jouan kuue paiku. Siis on juba ohtusoogi aeg. Ja paev on otsas ning autoga on maha soidetud ule saja kilomeetri.

Seekord ootasid mu sobrannad mind kinno seitsmeks. Kassadeni joudes selgus, et film, mida vaadata tahtsime "Up in the Air", oli juba valja muudud. Seejarel valisime "Leap Year", mis oli alanud 10 minutit tagasi. Vahet polnud. Filmi loppedes aru ei saanudki, et millestki algusest ilma jaime. Armas, naljakas, romantiline ja ettearvatava lopuga film. Kogu kinoelamusele andis lisaannuse keset filmi uhe naise lougatus. Tollele ei meeldinud, et keegi hoidis oma telefoni ekraani lahti (kas siis tekstis voi mangis lihtsalt mange).

Kinos

Kaisin koos tudrukuga ule pika aja kinos. Ausalt oeldes pole ma kinos kainud viimased kuus aastat. Pohjuseks ikka meie vaiksed lapsed, keda pole kellegi teise hoole alla jatnud. Tudruk on nuud nii suur, et talle meeldivad filmid ja ma arvasin, et oleks ponev piiga kinno viia. Kaisime vaatamas "Horton hears Who!". Film pohineb Dr. Seussi samanimelise raamatu alusel.

Meiega oli kaasas tudruku klassivend emaga. Ja see oli hea, et kaks omavanust last vaatasid filmi koos. Terve filmi ajal raakisid nad omavahel- mis nuud juhtub?; Kas see on hea tegelane?; Kas see on paha tegelane?; Kuhu ta kadus?; Kas ta saab surma? jne. Tundus, et filmi ajal saab raakida ja seda samal ajal nautida. Uksi olles lapsega poleks ma suurt tal raakida lasknud, vaid oleksin tal palunud filmi vaikselt vaadata.

Film oli hea - naljakad tegelased, ilusad joonistused ja hea sonavara, viimast on uuemates filmides harva leida. Nuud tahan Dr. Seussi raamatut koos lastega uuesti lugeda ja ootan millal DVD valja tuleb.