Earth Hour

Eelmine nadalavahetus tahistati Maa tundi ule terve maailma. See on neli aastat tagasi Austraaliast alguse saanud initsiatiiv, mille eesmargiks on tosta teadlikust kliima muutumisest ja et koos inimestega ule maailma on voimalik midagi muuta.

Eelmisel aastal vahendati meie linnas - Richmond Hill'is- elektri kasutust sellel ajal 14,5 %. Sellel aastal oli see vaiksem, 9,8 % (vorreldes Toronto 5%). Sellel aastal oli ilm kulmem ja ehk see on uks pohjustest, miks elektri kasutus oli eelmise aastaga vorreldes suurem, kuid pohjuseid on teisigi. Nimelt on tekkinud sellele liikumisele vastuliikumine. Kohalikus ajalehes oli lugu mehest, kes plaanis Earth Hour'i ajal just nii palju elektrit kasutada kui vahegi voimalik. Lisaks olevat ta maja ees kaks suurt lampi taevast valgustamas.

Lapsed tahistasid koolis Earth Hour paev varem. Lounatunni ajal kustutati koolis tuled ara ja sellel paeval raagiti lastele Maast ja kliima muutusest ning saastlikuse vajalikkusest. (Armas on kuulata 5 aastase lapse suust koolis raagitust). 

Laupaeval raakisid molemad lapsed juba hommikust alates, et tana ohtul kell pool uheksa kustutame tuled. Maaratud ajal suutasime kuunlad, istusime koos monusalt elutoas ning tahistasime Maa tundi. Mangisime mange ja raaksime niisama juttu kuni oli aeg lapsed magama panna.

Kodu aknast samal ajal valja vaadates tundus, et oleme ainukesed, kes seda tundi tahistasid. Koikidel naabritel polesid tuled isegi garaazide ees, uhel sarasid veel joulude ajast oue jaanud elektrikuunladki.

Ise arvan, et ainult selle Earth Hour'i tahistamisega muutust tuua ei onnestu. Ja isegi uksik inimesed ei ole mitte need koige suuremad elektri kasutajad. Kuid ma ei eita vajalikkust inimesi juba maast madalast harida rohkem saastliku elustiili suunas. Kasutades nii palju kui vajalik ja taaskasutada ulejaanud.