Red Queen

Lopetasin just lugemise viimase Philippa Gregory raamatu "Red Queen". See on lugu Margaret Beaufort'ist, kuningas Henry VII emast. Raamat on Gregorile omaparaselt segu ajaloolisetest faktidest, nende faktide vabast tolgendamist ja osaliselt taielik valjamoeldis.

Lugu raagib noorest tudrukust, kes abiellus 12 aastaselt ja sunnitas oma ainukese poja Henry 13 aastaselt ning kuidas noore tudruku kinnisidee- panna oma poeg Inglismaa troonile- labi aastate lopuks teoks sai. Raamat on huvitavalt kirjutatud, kuid peategelane jai minule kuni raamatu lopuni vaga ebasumpaatseks. 

Tinker Note

Minu tudruk alustas oma blogiga. See hakkab  olema raamatutest, mida ta loeb. Esimene sissekanne oli tana. Vaata jarele: http://tinkernote.blogspot.com/

Kuningal on kitse korvad

 Eile ohtune lugemisraamat oli "Kuningal on kitse korvad". Raamatu autoriks on Katarina Jovanovic, kes on selles raamatus umber jutustanud tuntud serbia loo kuningast, kes hoiab oma lossis vangistuses koik juuksurid, kes loikavad tema juukseid. Uhel paeval votab too julgelt vastu noormees Miro. Kui viimane avastab kuninga ohtliku saladuse, siis on ta hoolas, et mitte seda saladust avalikustada. Aga saladustel on alati viis valja tulla.

See oli siis luhidalt lugu raamatu sisust. Kuid selle raamatu valis valja raamatukogust minu tudruk ja  seda just sinise kleepsu parast selle kuljes. Nimelt on see raamat saanud Kanada lasteraamatu auhinna ja see peab ju siis hea lugemine olema!

Enne magama minekut tahtis piiga siis meile seda raamatut lugeda. Ta istus meie ette (nagu opetaja klassis), tostis raamatu ulesse ja naitas meile esialgu kaanepilti, mille jargi pidime arvama, millest on raamatus juttu. Olles ara kuulanud meie arvamused, andis ta meile omapoolse versiooni- see on raamat, milles raagitakse, et me peame endile meeldima ja ennast armastama just sellistena nagu me oleme.

See on siis esimene lehekulg sellest raamatust, kus on naha kuninga pilti ainult osaliselt ja lause, mis utleb, et kuningas ei lahkunud kunagi oma lossist.

Meie ettelugeja palus meil samuti tahelepanu poorata kuidas kuninga pilt on joonistatud ja kusis meilt, mis on sellele portreele omane. Seejarel jatkas ta lugemist, kuni joudis poole raamatu peale ja kusis siis, mis juhtub jargmisena ja palus meil ka jutustada, millest oli juttu. Tahtis kindlaks teha, et me oleme ikka hoolega kuulanud.

Et juttu pariselt mitte avaldada, siis loppes ju koik hasti, nagu muinasjuttudes ikka. Viimane pilt on siis uuest kuninga pildist, kes on oma pildiga rahul, isegi kui tal on kitse korvad. Vaga vahva raamat ja soovitan soojalt koikidele.

Ja mina naen ikka ja jalle, kui palju minu piiga opib oma opetajatelt ja kui vaga talle meeldib neid jaljendada. 

Hea raamat

 Milline on uks hea raamat? See, mida on monus lugeda, koitev ja ootamatu lopuga ning mida loeks uuesti labi, vahemalt osad peatukid. Uks selline on just raamat, mille ma just lopetasin - A Matter of Class, autoriks Mary Balogh, Kanada kirjanik Wales'i juurtega. Soovitan soojalt koikidele kellele meeldivad kerged romantilised jutud.

Minu lemmiklood on siiski ajaloolised jutud, tegelikest kuningate oukondadest voi kunstnikutest. Selliseid raamatuid lugedes uritan jarele vaadata toelised faktid Wikipedia kaudu ikka ka. Sest ajalooline ilukirjandus on sagedasti just autori omapoolne tolgendus teatud tegelastest, faktid on tihti ainult kuupaevad. 

I, Mona Lisa

Ma olen enda jaoks avastanud ajaloolised fiksiooni raamatud ning nuud olen nende lummuses. Seda koike just parast lugedes Philippa Gregory raamatuid Inglismaa kuningakojast. Viimane raamat, mida lugesin oli I, Mona Lisa, kirjutatud Jeanne Kalogridise poolt. Raamat raakis loomulikult kuulsast Madonna Lisast, kellest on saanud vist koige kuulsaim ja vaadatuim naine maailmas tanu Leonardo Da Vinci'le.

Raamat oli hasti huvitavalt kirjutatud. Sundmused leidsid aset 15 sajandi lopus Florences Lisa enda silmade labi. Lugu meeldis mulle vaga ja autori versioon Mona Lisa elust oli igatahes koitev. Kuigi tegelikult on palju mustikat tema ja maali umber. Peategelase toeline elu ajaloolaste sonul just selline polnud. Voi kes teab - Siit leidsin sellise huvitava loo Mona Lisa maalist, naisest selle peal ning selle umber keerlevatest muutidest: http://www.guardian.co.uk/books/2002/mar/28/londonreviewofbooks

Philippa Gregory

Olen siin paar viimast kuud lugenud Philippa Gregory poolt kirjutatuid raamatuid. Alustasin tema raamatutega, mis olid kirjutatud kuningas Henry VIII naistest ja oukonnast tollel ajal - The Constant Princess (Katherine of Aragon), The Other Boleyn Girl (sellest on ka film tehtud), The Boleyn Inheritance. Hasti haaravalt ja ponevalt kirjutatud raamatud. Kuid siis lugesin ka tema teisi raamatuid, milles on ajalugu ja fiction hasti poimitud. Tema poolt kirjutatud raamatute nimesid void naha siit.

Lugesin Earthly Joys- raamat inglise kuulsast aednikust John Tradescant'ist ja jarge sellele tema poja elust The Virgin Earth. Siis kaks jargmist raamatud olid The Wisewoman ja Wideacre, need on kull erinevad raamatud erinevate tegelastega, kuid samas minu jaoks kaks "hullu" naist, kes tahavad saavutada enamat, kui uhiskond neile sellel ajal pakub, vahendeid valimata ja kaotades samal ajal oma sudamesoojuse.

Viimane raamat, mille parast ma tegelikult seda blogi sissekannet teen, oli A Respectable Trade. See raamat raagib 18. sajandi Bristoli kaupmehe naisest ja Aafrikast orjuse jaoks varastatud preestrist. Loos on kirjeldatud, mida ja kuidas elasid labi aafriklased, keda varastati orjuse jaoks, kuidas nad esiteks vangistati, siis muudi laevale ja edasi sealt paari kuune laevasoit suhkruistandustesse (loo tegelane soidab sealt edasi Inglismaale). Millist julmust on valged inimesed rakendanud mustade inimeste peal oma heaolu nimel ja kelle jaoks "dzunglist" parit inimesed pole midagi enamat kui metsloom. Igatahes liigutas see raamat minu arusaamist orjandusest rohkem, kui kohustuslik Onu Tommi Onnike kooli ajast.

GERONIMO STILTON raamatud

Minu tudrukule meeldivad raamatud ja ta loeb need agarasti. Tihti raamatukokku minnes on meil juba raskusi uue raamatu leidmisega. Ikka ja jalle tahab ta lugeda samasid seriaale ja samasid lugusid samade tegelastega. Uks tema lemmikutest on hiirest ajalehe omanik Geronimo Stilton. Nuud siis leidsin lopuks ka eesti keelse tolke meie Eesti Maja laste raamatukogust. See on kull veitsa raske lugeda minu tudrukule, kes ei saa nii paljudest eesti keelsetest sonadest aru, kuid mina lugesin labi. Inglise keeles on selle seriaali jutte ilmunud vist ule 50 ja nuud uued jutud tulevad valja Geronimo oest Theast. Kuid lood on ponevasti ja kaasahaaravalt kirjutatud. Soovitan koikidele kellel on lapsed vanuses 7 kuni 10 ehk?

Philippa Gregory

Raamatutest veel. Ma olen oma lemmik kirjanike hulka lisanud Philippa Gregory. Tema kuulsaim raamat on The Other Boleyn Girl, millest on filmgi tehtud. Esimene raamat mida mina lugesin, oli The Boleyn Inheritance. See raagib kuningas Henry VIII ja tema uuest kolmandast naisest ning oukonnast inglise kuningakojas. Hasti haaravalt kirjutatud raamat.

Just hiljuti lugesin sama autori jargmist raamatut The Other Queen. See oli raamat, mis raakis kuninganna Elisabethist voi oigemini teisest kuningannast Mary of Scotland. Ja selles raamatus on kolmaski tugev naistegelane Bess of Hardwick.

Nuud olen alustamas Philippa Gregory kolmanda raamatuga The Constant Princess.

Koikidele, kes on huvitatud ajaloo taustaga fictionitest, on Phillipa Gregory uks parimatest.

A Thousand Splendid Suns

Viimasel ajal olen rohkem lugema hakanud. Tavaliselt votan endale lugemist raamatukogust uute ja populaarsete raamatute riiulist. Kuid seal olevat valikut saab koju votta ainult 7 paevaks. Kuid ega mul selle vastu midagi ei ole. Veidi vahem und ja kodutoid saab kull sellele vaatamata tehtud.

Raamatu nimi mida tahan siin mainida on A Thousand Splendid Suns. Autoriks Khaled Hosseini. See on lugu Afganistaanist viimase 30 aasta sundmuste pohjal naise elu pilgu labi. Vorratu lugemine. Jutt tegelikult kurb. Nii kurb, et kui ma seda lugesin laste karate tunnis, umbritsetuna teistest vanematest, hakkasid pisarad jooksma ja ma ei suutnud pidureid panna. Isegi lapsed kusisid, et mis juhtus.

Soovitan soojalt ja ise tahan nuud leida selle sama autori poolt veelgi kuulsamat raamatut, mille jargi on filmgi vandatud - Kite Runner.

LAPSED JA RAAMATUD

Lugemine on monus. Ja lugemine lastega on veelgi monusam. Kirjeldamatult monus on vaadata, kuidas olen oma lastele raamatulugemise pisiku sisse sustinud.

Kaisime eile raamatukogus ja tana istub piiga igal vabal hetkel raamat napu vahel ja loeb. Isegi parki minnes, vottis uhe raamatu kaasa, et oma sopradele naidata ja koos lugeda. Poiss puuab ka oma oega sammu pidada ja raamatuarmastus tundub temalgi veres olevat. Eile ohtul veel voistlesid kelle raamatut lugeda ja kui mitu korda. Kui tudruk ise ei loeks, ega siis tema oma tahtmisi eriti ei saaks. Peaksime rahulduma mudilaste juttudega.

Kukupai (http://kukupaike.blogspot.com/2008/08/nina-raamatus.html) kirjutab oma blogis lapsepolve lemmikraamatutest. Eks need ole meil koigil ja ise olen tahelepannud, et puuan oma lemmikuid isegi oma lastele peale suruda nii palju kui voimalik. Minu lapsepolve lemmikute hulka kuuluvad enamus Astrid Lindgreni raamatutest, siis veel Naksitrallid, Pille Riinu Lood, Arabella, Vaike noid. Neid lemmikuid on tegelikult palju. Enamasti meeldisid mulle autorid- Eno Raud, Ellen Niit, Aino Pervik- ja siis koik nende raamatud.

Muidugi elades Eestist eemal, on mul veidi raske oma lastele eesti raamatuid tutvustada. Siiani saame neid laenutada Eesti lasteaiast kooli ajal, osad on vanemate toodud ja saadetud. Kuid vahvaid kirjanikke ja raamatuid saab siis loetud inglise keeles.

Kanada lemmik lasteautor on Robert Munsch, kelle jutud sunnivad elava audientsi ees ja lugu, mis raamatusse ilmub on umbes 200 korda umber jutustatud ja paremaks tehtud. Wikipedia utleb, et ta on muunud ule 30 miljoni koopia- pretty impressive.

Veel on vorratud lood kirjutatud Dr. Seuss'i (tegelik nimi Theodor Seuss Geisel) poolt. Ta kirjutab laste lugusid varssides. Kuulsamatest lugudest on The Cat in The Hat (Kass mutsiga) ja Green Eggs and Ham (Rohelised munad ja sink). Tema lugudest on tehtud multifilme, filme ja muusikale. Viimane film, mis ka Eestis jooksis oli Horton hears Who. Kokku on Dr. Seussi poolt ilmunud umbes 60 lasteraamatut.

Uuema aja ponevamad lastekirjanikud on veel Eric Carle (ta ise joonistab ja kirjutab oma raamatud), kuulsaim raamat The Very Hungry Caterpillar. Eileen Christelow kirjutab ja joonistab vaga vahvaid jutte viiest ahvipardikust. Ning veel uks lemmik on Mary Ann Hoberman. Tema varssidega luuletused on vorratud ja eriti meeldivad, kui tema lugudele on joonistanud pildid Nadine Bernard Westcott. Ma ei saa siin veel jatta mainimata kirjanikku ja illustraatorit Sandra Keith Boynton'it. Ta kirjutab oma vahvatele joonistatud tegelastele armsad jutud juurde, mis on lihtsalt koitvad koos lastega lugeda.

Eelpool mainitud autorite jutud on moeldud noorematele lastele. Tudruk on neist varsti valja kasvamas, kuigi need in nii head kirjanikud, et neist ei ole vist kull voimalik valja kasvada. Isegi olen nendest nii sisse voetud ja loodan, et need jutud ja luuletused jouavad ka eesti laste raamaturiiulitele (voib olla moned juba on?).