Eile jai suuremal lapsel koht haigeks. Hommikul kui ulesse tousis, kurtis alguses veidi, ja siis hiljem riidesse pannes kohe kovasti. Lubasin tal koju jaada kuniks valu ara laheb. Motlesin, et see on mingi mooduv nahtus, juhtub ju vahel. Ja ma ei hakkanud suurt muretsema. Kontrollisin palavikku ka, aga seda polnud. Polnud motet suurt fussy tegema hakata.
Kella kumne paiku oli valu ara lainud, tudrukul hommikusook soodud ja mina teatasin, et viin ta nuud parast esimest vahetundi kooli. Moledud tehtud. Laps jai kooli, mina vaiksemaga koju tagasi.
Koolipaev oli peaaegu loppemas, kui kuulen, et keegi helistab. Number naitab lapse kooli. Tudruk helistas ja teatas, et ta kohuvalu on jalle tagasi ning ma pean talle jarele minema. Toin siis lapse koolist ara. Selline luhike ja poolik tema eilne paev siis oligi.
Koju joudes piiga suua ei tahtnud ja koht ikka valutas. Lasin tal siis diivani peal pikutada ja lihtsalt olla. Igakord kui midagi suua voi juua andsin, laks valu hullemaks. Kuni ohtu loppedes tuhjendas ta kohtu, ilusasti oeldes. Oksendas. Selliselt moodus ka oo. Valud ja siis oksendas, valud ja siis oksendas.
Hommikul oli koik moodunud ja paremas korras. Koju jatsin ta ikkagi.
Nuud olengi kahe lapsega kodus. Uritasin head sooki teha, mis ajaliselt tahendab vahemalt kaks tundi koogis. Proovisin uut suppi teha ja kupsetasin kanaliha uut moodi. Keetsin kartuleid. Kuid lapsed tegelikult ei soonudki. Nuud on kook parast vaaritamist hirmus sassis. Mulle meeldib toitu teha, aga parast seda suurt segadust koristada mitte.
Teine asi, mis sassis on, on suur tuba. Lapsed, oigemini poiss, tahtis ehitada suurt kindlust diivani ja tugitooli patjadest ning tekkidest. Sellega tehti kull algust, kuid asi jai pooleli. Nuud ongi suured padjad mooda tuba laiali.
Vahepeal tahtsid lapsed loovtood tegema hakata. See sisaldas tuhjade karpide katki loikamist ja siis kleepimist ja kaunistamist. Tulemuseks suurem hunnik prahti.
Hetkel mangivad oma asjadega, kuid emme peab hakkama nuud asju korda panema. Selline ongi ju paev kahe lapsega kodus.
2 comments:
No siis on kõigil ikka samasugune elu, kui lapsed kodus:)..tegevust palju ja koristamist pärast parasjagu, millest lapsed tavaliselt huvitatud pole...:)
teil ka sama haigus vist, meil lõi küll ka palaviku üles, aga täna juba ok.
lapsed kodus tähendab tõepoolest pidevat sebimist. suurema poisi näitel julgen siiski väita, et mingist hetkest läheb kergemaks ja nad saavad oma asjad korjatud :)
Post a Comment