Tinker Note

Minu tudruk alustas oma blogiga. See hakkab  olema raamatutest, mida ta loeb. Esimene sissekanne oli tana. Vaata jarele: http://tinkernote.blogspot.com/

"Minu eesti keel" ameeriklase suust

Blogimaailma on juurde tulnud selline uus blogi nagu Speakesto . Sellega seoses ringi otsides ja youtubes klippe vaadates sattusin sellise tootu ameeriklase peale:

See tegelane raagib lisaks eesti keelele palju muid keeli ka.

Kus olid sina, kui......

Killuke andis mulle edasi teatepulga ajaloohetkede valjaselgitamisega blogijate elus meemiga.

Kus olid Sina kui toimus küsitud sündmus.Lähiaegadelt ja kaugemalt minevikust. Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale ( 4 ) inimesele. On soovitav neile, kellele meemi edasi annad, blogisse teatada. Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis. Meemi võib ka ilma teatepulgata teha, kopeeri julgesti ja räägi kõik ära :). Mäleta ainult lingitada algallikas!

Kirjuta, kus olid Sina kui...( kust selle uudise kuulsid, mida tegid, kui ...)

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986

4. Balti kett 23.8. 1989

5. Estonia uppus 28.9.1994

6. Diana suri 31.8. 1997

7. saabus aasta 2000

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009

10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile?

Hakkan siis pihta:

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969- Sellel ajal polnud mind veel olemas.

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980 - Olin esimesed klassis tollel ajal, kuid maailma kuulsatest lauljatest puudus arusaam. Uhesonaga isegi kui see uudistest labi jooksis, siis ma seda ei vaadanud.

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986- See oli paris suur sundmus. Mina tol ajal 12ne. Ise kaisin vist kusagil 6ndas klassis. Kuid see sundmus on mu malusse jaadvustunud mu isa jutustuste kaudu. Nimelt oli tema sellel ilusal kevadisel soojal paeval meie maakodus kevadtoid teinud ilma sargita. Just samal ajal kui radioktiivne pilv ule meie vaikese Eesti Rootsi poole liikus. Hiljem lugesin kull artikleid vaararengutest ja haigustest, mida lahemal olevad kulad Ukrainas labi elasid.

4. Balti kett 23.8. 1989 - Sellest votsin osa. Isa tookoht organiseeris bussi kusagile Rapla lahedale teele. Ja uhke tunne oli ka, siiani tegelikult.

5. Estonia uppus 28.9.1994 - Tol ajal olin ulikoolis ja onnetusest kuulsin kursakaaslaste kaest hommikuses loengus. Koik me teadsime, kedagi kes sellel laeval oli.

6. Diana suri 31.8. 1997 -Tootasin vist sellel ajal oma suvisel tool ajalehe kioskis ja seega oli voimalus lugeda igasuguseid artikleid ja teooriad surmapohjuste kohta.

7. saabus aasta 2000 - Tol ajal olin juba uuel mandril Seattles. Votsin seda vastu koos oma varske abikaasa ja sopradega. Hasti rahvusvaheline seltskond ja meespooled tootasid koik Microsoftis. Seega tehti meile selgeks, et paanikaks pole pohjust. Kuid ilustulestik oli suur ja vagev Seattle Spaceneedle otsast.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001 -Elasin San Fransisco lahedal. Hommikul esimesena ules toustes ja telekat uudiste peale lulitades, saingi esimesed pildid New Yorgist, kus esimene torn oli polemas. Nagin kui teine lennuk teise torni sisse soitis. Jargmised tunnid ja paevad olin teleka ette liimitud. Mu vanemad olid mulle just kulla tulemas (vist 15ndal) ja kuna koik lennud olid ju paar esimest paeva tuhistatud, siis ei teadnudki, kas nad ikka saavad tulla. Kuid nende lend tuli just esimesel paeval, kui lennud taastati ja kuigi lennujaam oli vaga busy, laks lend ilusasti. Nende jutu jargi lennuki maandumisel plaksutasid koik inimesed kasi.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009 -Uks nendest paevadest, kus mul kodus olles CNN mangis. Ja raagiti ju Farrah Fawcetti surmast samal hommikul. Ja kui kiirabi Jacksoniga haiglasse soitis, siis oligi see paeva sundmus. Kahju muidugi, et nii suur talent ja kirju eluga inimene lahkus. Naljaks siia, et kui Michel Jacksoni pilti suurte paikeseprillidega naidati, siis minu 7ne tudruk teatas, et vaata emme, Lady Gaga. :).

10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile? Eile kaisin kahel laste sunnipaeva peol. Esimene oli eesti lapse sunnipaev, kus olime kull hasti natuke aega, kuna pidime minema jargmisele peole. Teine sunnipaev oli tudruku parima sobranne pidu Bowling alley's. Uudiseid ei joudnudki vaadata.

Need olid siis minu vastused. Nuud siis teatepulk neljale inimesele Lagrits, Alice, Porgukiz ja Liina.

MA POLE HEA KIRJUTAJA

Minu esimene kokkupuude artikli kirjutamisega ajalehte oli ule 20ne aasta tagasi. Olin siis 6ndas klassis ja uks kohaliku Pioneeride Maja aktivist palus mul kirjutada uhe artikli vilenooride koosolekust (voi midagi sellist). Sain jutu valmis ja koos saatsime ajalehele "Sade". Mone aja parast tuli sealt aga vastus, et aitah jutu eest, siiski seda me seekord ei avalda, aga edu uute juttude kirjutamiseks.

Minu kirjutamis egole oli see suur vesi. Nii suur, et tanaseni arvan, et ma ei ole hea kirjutaja. Teen grammatilisi vigasid ja tihti venitan lauseid hirm pikaks. Nimekiri minu puudujaamistest oleks muidugi pikem. Vead on isegi suuremaks lainud, kuna Eestist eemal elamine on votnud oma tolli. Tihti kasutan interneti vahendusel sonaraamatu abi. Seda eriti sonadega, mis puudutavad tehnoloogiat. Igatahes.

Minu koige suuremaks fanniks on olnud minu kallis ema. Ikka ja jalle mainib ta kui huvitavalt ma kirjutan voi kui hasti ma uhte ja teist asja oskan kirjeldada. Ja kindlasti voin ma oma fannide hulka lisada ka neid vaheseid, kes regulaarselt tulevad ja loevad minu blogi sissekandeid. Aitah.

Selle loo kirjutamise tegelik pohjus on aga selles, et kui keegi laheneb ja kusib, et kas ta voiks minu blogi jutu suuremalt ulesse panna, siis hakkan ma oma lugu vaga kriitiliselt vaatama. Ja koiksugused punased lipud tousevad pusti. Tihti on ju juhtumised minu silma labi ja minu vaatevinklist, valja jattes mone muu olulise detaili sundmustest. Seega kirjutasin loo Toronto lasteaia lopupeost kaks korda. Milline on parem?

Esimene variant on siin: http://worldandhome.blogspot.com/2009/05/toronto-lasteaia-lopupidu.html

Ja teine variant on siin: http://worldandhome.blogspot.com/2009/05/lasteaia-lopupidu.html

BLOGIMINE ON LAHE nagu rongisoit

Ikka ja jalle avastan ma, et blogimine on uks vahva asi. Eriti kui oled kaugel eemal vanematest, sugulastest ja lapse(kooli)polve sopradest ja muidu tegelastest. Ma ei ole suurt emaili saatja. Alati on tunne, et ma peaksin nuud pikalt ja laialt raakima, mida ma olen viimase kuu jooksul teinud ja kuidas lastel laheb. Tavaliselt tuleks kiri nii pikk, et ma ei jouaks koike ara kirjutada ja poolikuks ka ei taha jatta. Sellisel juhul ootan head voimalust kirjutada pikemalt ja laiemalt, mida loomulikult ei tulegi.

Blogides ja teiste blogi lugedes, avastad uusi huvitavaid tuttavaid, voi leiad ules kedagi minevikust. Jallegi omaette kogemus. Siis veel pidev motlemine, mida jalle postidada voiks. Tihti leian oma peas toimuva dialoogi voi monoloogi. Kas see on normaalne, ei tea? Ja olen avastanud, et alguses olin paris hadas mida kirjutada, siis nuud ei ole teemadel loppu. Muidugi oma elugi tundub palju huvitavamana. Igapaevane rutiin ei olegi rutiin ja midagi erilist toimub ju igas paevas.

Pildil soidan koos tutrega minirongi peal.

SITEMETER JA KLAVER

Olen nuud viimased nadalad oma blogi sitemeter'it hoolega jalginud. Vaga kerge on sellest soltuvaks muutuda ja iga tunni tagant selle statistikat lahemalt uurida. Ja tegelikult pole ma ju uldse palju loetav ega kulastatav. Aga soltuv olen ikkagi.

Kaks asja tahan siin mainida. Oigemini tahan tervitada koiki oma lugejaid ja siia sisse piilujaid.

Teiseks olen marganud, et minu blogisse satutakse viimasel ajal just klaveri otsingu sona kaudu. Ja midagi asjalikku ma ju selle kohta kirjutanud ei ole. Parandan vea ara.

Koikidele klaveri otsijatele minu mitte professionaalne arvamus. Parimad klaverid on Steinway's. Aga nad on kallid. Teine parim on Jaapani klaverid. Nimelt Yamaha ja Kawai. Valik nende vahel isiklik maitse kusimus. Uhel on terav, korge heli; teisel mahedam ja soojem. Kawai on ainult klaveri tootmisele puhendunud. Neil on oma research keskus Jaapanis ja nad kasutavad uut tehnoloogiat oma uuemates klaverites. Yamaha teaduparast toodab igasuguseid masinaid ja mitte koiki mangimiseks vaid ka lobusoitudeks. Viiamne markus- enamus klaveritest tehakse Hiinas, isegi kui klaveri on originaalselt euroopa paritolu. Kui tahad teada saada klaveri toelist vanust, leia ulesse seriaali number (enamasti klaveri sees) ning interneti vahendusel leiad ulesse selle numbriga toodetud klaveri aasta.

Blogimine

Blogimaailm on uks imelik koht. Inimesed postitavad oma motteid ja tegemisi erinevate motiividega. Moni peab avalikku paevikut, moni puuab kaugel olevatele inimestele oma tegemistest raakida, moni lihtsalt jahvatab talle teada olevatel pohjustel. Sageli on blogija interneti lehekulgedel teise nimega, kuid labi erinevate lugude on voimalik paika panna uldine pilt. Isegi puuan olla suhteliselt anonuumne.

Lugedes kellegi blogi, saab see inimene kuidagi lahedaseks, mingil mottes isegi sobraks. Mina olen viimased kuud lugenud kaaslinnlase blogi killuke Torontost, peale lugude on tal seal enda ja pere pildidki uleval. Seega tean, kuidas ta valja naeb. See laupaeval Eesti majas lasteaias tool olles, porkasin kokku blogi tegija endaga. Otsekohene nagu ma olen, teatasin talle, et ma loen ta blogi. Kuid see koik tuli nii kahku mu suust valja, et ehmatasin teise inimese paris ara. Siit void lugeda tema poolset lugu meie kohtumisest http://killuke.blogspot.com/2008/04/ootamatu-kohtumine.html .

Blogimisest jatkates; lugesin kellegi blogi, kus blogija raagib oma kokkupuutest Laanemaa elektri firmaga Fortum. Ja kui asi nuud ikka oige on, siis tehnik sarnaneb vaga minu isale. Ta on uks vanematest inimestest, kes seal tootab ja jutukas ja lahke nimelt ka. Eks ma igaks juhuks kusin isa kaest jarele selle sundmuse juhtumisest temaga ja kui see pole oige siis ma mainin seda hiljem. Kuid fakt iseenesest on huvitav, et kuidas me voime sattuda blogi lehekulgedele. Jutt ise on siin: http://parankapxevik.wordpress.com/2008/04/18/tahelepanekud-onnistumise-teemal/ .

BLOGINDUS

Mainisin oma eelmises postituses, et proovin blogimaailmas rohkem kirjutama hakata. Eks ma siis puuan, kuigi tihti kusin endalt, kas asi on kirjutamist vaart ja kas on kedagi, kes oleks huvitatud lugema.

Blogimisega on nii, et oleks ju kull palju raakida - minu andekad, tublid, ilusad lapsed; igapaevane elu; Toronto ja eestlased siin; ja muidu molgutused- kuid asjad tulevad ja mooduvad ning mone aja parast tundub, et mu elu on nii tavaline, et sellest oleks vist isegi igav kirjutada.

Pean siin lisama, et mulle endale meeldib lugeda blogisid, eriti valiseestlaste omi, kuid olen vasinud blogidest kus raagitakse ainult oma lastest. Lemmikblogi on Liina oma http://crankymonkeys.wordpress.com/ ja sealt edasi loen tema lemmikblogisid. Head blogid on ka http://palun.blogspot.com/ ja http://eppppp.tahvel.info/.

Uhesonaga puuan olla tublim ja jahvatada igavatest asjadest; ehk need polegi nii igavad.