Showing posts with label school/kool. Show all posts
Showing posts with label school/kool. Show all posts

Wednesday, September 7, 2011

Esimene koolipaev



Kanadas oli eile esimene koolipaev. Minu lapsed alustasid see aasta erinevates koolides. Uks laheb nuud kooli bussiga ja teisega jalutame. Esimene koolipaev ei ole siin eriline - ei lilli, ei aktust ega ka pidulikke riideid. Uued on klassikaaslased ja opetajad, keda igal aastal vahetatakse. Oma klass saadakse teada alles samal hommikul. Selleks tuleb leida opetaja, kelle kaes on koikide laste ja klasside nimekirjad, kust siis leitakse iga opilasele oige koht.

Meie pidime alustama oma paeva bussi ootamisega. Veebilehekuljelt, kust leidsime kella aja ja bussi numbri, paluti esimesel paeval kohale tulla 10 minutit varem. Ootasime ja ootasime, kuid mida ei tulnud oli buss. Viimases hadas, et kooli mitte hiljaks jaada, otsustasime tudruku kooli viia autoga. Kooli juurde joudes, leidsime ulesse tema uue opetaja, kellele sai siis ka oeldud, et meie buss ei tulnud ja loodetavasti toob buss ikka lapse paeva loppedes koju tagasi. 

Seejarel tuli kiirustades poisi kooli juurde soita, et mitte teda hiljaks jatta. Onneks eelkooli klassid kellast vaga kinni ei pea ja ukse juures oli sahmerdamine ka parast kooli kella helisemist. Seal pidin kohe ara taitma ankeedi, kellel ma luban oma lapse koolist koju viia ja kas lapsel on mingi allergia. Kui oli aeg laps kooliuksest sisse saata, ei lasknud ta minu kuljest enam lahti. Hoiab minust kinni ja teatab nutuga, et tahab koju tagasi minna. Ei saanudki aru, mis siis temaga akki juhtus. See ei ole tal ju esimene aasta, vaid teine juba, ja pooled lapsed tema klassis on eelmisest aastast; opetajadki tuttavad, klassiruum sama, rutiin sama. Igatahes tirisin ta kooli sisse, nutuga vahetasime jalanoud ara ja nutuga ta lopuks klassi jatsin.

Paeva loppedes olid siiski koik roomsad ja rahul. Tudruku koolis alustati kohe testidega - matemaatikas ja oigekirjas, et teada saada koikide laste taset, kust oppima hakata. Kuid minu piigale need testid roomu teevadki. Poiss tuli koju kroon peas - et tema on nuud eelkooli vanemas klassis.

Koolist koju toid molemad palju pabereid, millele on vaja allkirjasid ja mida on vaja pohjalikult lugeda. Paberid on alates kooli reeglitest kuni vanemate vabatahtlikuna kooli toole varbamiseni. Ja vahepeal on vaja anda lubasid lapse koolis pildistamiseni ja kooli umber jalutamiseks ning informeeritakse ja kuidas plaanib kool vanematelt lisarahasid korjama hakata ja mis eesmargil. Igauhele midagi.

Head kooli aasta algust koikidele!!


Tuesday, March 15, 2011

Koolivaheaeg



Meil siin Kanadas on kaes koolivaheaeg. Lapsed on kodus, energiat tais ning emal on vaja nuud vaba aeg ara sisustada. Puuan siin nendega joonistada ja loovtood teha; oues kaia; raamatukogu kulastada, sopradega kokku saada, kinos kaia ning muudki huvitavat.

Ilmad on ilusad ja paikselised. Nadala lopuks lubab isegi 9 kraadi sooja. Kevad on tulemas, lumi ja maa sulab ning nuud saabub mudane aeg, kus ilma kummisaapasteta hakkama ei saa.

Lisaks oleme lainud ule ka suveajale ning selle kella muutusega harjumiseks laheb veidi aeg.

Thursday, March 10, 2011

Koolitoo kodus

Minu kolmadas klassi kaiv tudruk tavaliselt koolitood koju ei too. Ta jouab koik juba koolis ara teha. Kuid aeg ajalt ta lihtsalt tahab kodus oppida. Tema lemmikuks opitooks on sonade oigekirjutus. Ja inglise keeles on see osa keeleoppest. Sonade oigekirjutus on mu lapsele kuidagi loomulikult selgeks saanud (vist paljudest raamatute lugemisest). Enamus lihtsalt tavaparased sonad on tal selged, kuid talle meeldib oppida ka raskeid sonu - Marvelous voi diligently - naiteks. Kui ta teebki vea nendes sonades on see ainult uks puuduv e taht.

Eile toi ta koju uhe pika nimekirja inglisekeelsetest sonadest, mida opetaja ohutab neid oma juttudes kasutama. Ja siis ma otsisin sealt raskemaid sonu ning lasin tal neid kirjutada. Samal ajal mu eelkooli poiss kopeeris oma inglisekeelseid sonu, kuid ta vasis mone aja parast ara. Ja siis ma otsustasin, et las poiss loeb  sonu tudrukule ette. Poiss oli loomulikult sellega vaga rahul - tundis end tahtsa opetajana. Kuna ma koige raskemad sonad olin juba ette lugenud, siis poisi roomuks jai lugeda sonad, mis talle joukohased olid.


Tuesday, March 8, 2011

Teadlane koolis

Minu noorema lapse eelkooli klassis kais eelmine nadal teadlane, kes raakis lastele loomade kodudest. Lisaks jutule, said lapsed ise uurida loomade erinevaid elukeskkondi. Selleks oli neli oppekeskust- vesi, puu, maa-alune ja maapealne- lahemaks uurimiseks. Olin sellel paeval klassis abiks ja mina olin uhes oppekeskuses - maa-aluses. PIdin  lastega arutama, millised loomad elavad maa all ja kuidas nende tunnelid valja naevad. Parast juttu, tegid lapsed tunneli hiirtele ja siis said nad noori otsas olevaid mangu hiiri, tunnelist sisse lasta.

Parast seda roomasid lapsed ise labi tunneli koos maa-aluse loomaga. 



See pilt on tehtud vee elukeskkonna oppekeskusest.


See on elukeskkond puu otsas. Siin tegid lapsed lindudele pesa.


Paeva lopus said lapsed endale kaardi, et nad on labinud erinevad oppekeskused loomade kodudest.

Friday, February 25, 2011

Kooliga uisutamas


Reedel oli meie laste koolis uisutamise paev. Hommikul pool kooli ja parastlounal teine pool. Eelkoolide lapsed on uisutamiseks veel liiga vaiksed, kuid nendele tehti kelgutamise paev. Tiik uisutamiseks on koolist 5 minuti jalutamise kaugusel. Nii me siis klasside kaupa tiigi poole jalutasime. Lisaks opetajatele, olid kaasas ka vanemad, kes soovisid aidata uiske alla panna ja seda paeva lastega nautida. 

Siinsed lapsed oskavad enamasti hasti uisutada. Pooled poisid kaivad hoki ringides ja tudrukud uisutamise klassides voi vanemad votavad nad lihtsalt jaale. Opetajad mangisid jaal lastega latsu ja soitsid voidu. Need lapsed, kes ennast vaga mugavasti jaal ei tundnud, olid leidnud endale kaaslased, kes neid aitasid. 

Kooli tagasi minnes ootas koiki klassides kuum kakao. Tudruku klassi opetaja lubas omad lapsed veel jargmine nadal uhel paeval uisutama viia.

Monday, December 13, 2010

Teatris


Reedel onnestus mul lastega teatris kaia. Oigemini laste kool kais teatris ja mind voeti kaasa vabatahtlikuna abistama. Siin on ikka nii, et kui klass kaib kusagil valjaspool kooli tegutsemas, voetakse paar lapsevanemat kaasa, et lastel silm peal hoida.

Kohaliku keskkooli opilased mangisid "Beauty and the Beast" ehk siis "Tulipunane Lilleke" muusikali. Kuna siinses keskkoolis on kunstiharu (muusika, tants ja kunst), siis etenduse lopptulemus oli super. Ilusad kostuumid, vahvad tegelased ja head lauluhaaled ning muusika. Isegi orkester oli kooli oma. Ja see koik meenetus mulle oma Haapsalu keskkooli, kus meilgi tehti muusikale heal tasemel.

Etenduse juurde tagasi tulles, siis lapsed nautised seda. Ja koik tundus vaga reaalne olema, kaks eelkooli poissi hakkasid isegi nutma, kui veidi hirmus koht katte joudis. Vaga vahva teatri kogemus.

Wednesday, November 3, 2010

Eelkooli klassi kunstitoo

Oktoobris tahistas laste algkool 50ndat aastapaeva. Selleks puhuks olid koik klassid teinud kunstitoid saali kaunistamiseks. Mulle meeldis koige enam eelkooli uhine kunstiprojekt. See oli sugise teemaline maalitud pilt puude ja lehtedega. Lehti kasutasid nad kehadena ja naod olid joonistatud paberi peale ning juusteks olid kleebitud longad. Iga laps oli kirjutanud oma nime ise tehtud "leheisiku" juurde. Hasti armas.





In October my children's school celebrated  50th Anniversary. For that occasion all the classes did some art and craft project to be hanged in the Gym. I liked the most kindergarten craft. It was fall picture with trees and leaves and a school house in one end.  They made little persons out of real leaves, using leaves for their bodies and drew their own faces on the paper and clued yarn as hair on them. It is really cute. And it was nice to go and see each child's name under their "leaf person".

Monday, October 25, 2010

Kooli aastapaev

Meie kohalik algkool sai nadalavahetusel 50 aastaseks. Laupaeval tahistati seda koolis aktusega. Direktor pidas kone, linnapea ja kohalik parlamendi liige andsid ule tunnustuskirjad, lapsed laulsid kooriga, esinesid orkestri ja "trummidega". Viimase filmisime ise ja seda saab vaadata siit:



Our local elementary school celebrated its 50th birthday this weekend. It was marked with an assembly on Saturday. The principle gave a speech and local mayor and MP presented with appreciation  letters. School children sang in choir and school orchestra played. Same time grade 5 performed with bucket drumming and it was really good. Above is a video of that performance.

Tuesday, September 14, 2010

Kooli algus

Lapsed on tanaseks koolis olnud tapselt uhe nadala. Poisi jaoks on see esimene aasta, tudruku jaoks juba viienda aasta algus. Siin nimelt alustavad lapsed kooliteed neljaselt. Ja kuni siiani olid kaks esimest aastat ainult paar tundi paevas, siis alates sellest aastast algab eelkoolide uleminek taispikale paevale. Meie kool on uks esimestest 600st Ontario algkoolist, kus algas ka eelkoolides taispikk paev. Numbrites tahendab see iga paev koolis olemist 6,5 tundi. 



Esimene koolipaev ei ole siin mitte lilled ja pidulikud aktused. Vanem laps ei teadnud ei opetajat ega klassikaaslasi eelolevaks aastaks enne kooliouele saabumist. Seal astusime uhe vabatahtliku lapsevanema juurde, kellel oli kaes klasside nimikiri. Sealtki saime teada ainult opetaja nime (kelleks on sellel aastal Mr. ). Edasi suundusime kooli tagumise ukse juurde, kus lapsed koolikella helinaga klasside kaupa sisse lastakse. Seal siis rivistusid lapsed klasside kaupa ja sai naha selle aasta klassikaaslasi. Minu tudruku room oli suur, kui ta nagi, et kaks tema parimat sobrannat on sellel aastal temaga koos uhes klassis. 


Poisi esimene koolipaev oli siiski erinevam. Pidime temaga koos tagasi tulema parastlounal. Kus olime esimese tunni koos temaga klassiruumis ja siis jatsime teiseks tunniks lapse uksinda klassi. Seda eelkoige selleks, et opetaja saaks nii meile kui lastele klassiruumi tuvustada ja lapsed harjuksid kohaga. 

Istusime koos lastega vaibal. Opetaja tutvustas ennast ja abiopetajat, seejarel lauldi laul, kus iga laps sai oelda oma  nime (kui tahtis). Klassis on neil vist 26 last, uks opetaja ja uks lasteaia kasvataja. Muusikat ja kehalist annab erinev opetaja. Lapsed on vanuses 3 kuni 5- seenior ja juunior koolieelikud. Siinses koolis pannakse koik samal aastal sundinud lapsed uhte klassi, oled sa siis sundinud 1. jaanuaril voi detsembri lopus, kooli alustad samal ajal. 
Tagasi tulles nuud esimese koolipaeva juurde, siis parast sissejuhatust, saadeti lapsed koos vanematega klassiruumi avastama. Siinses klassiruumis on ruum jagatud erinevateks oppe- ja mangukeskusteks. Kaisimegi siis uhest kohast teise ning igas kohas oli erinev ulesanne.



Siin pildil on minu poiss looduskeskuses, kus ta pidi uurima linnupesa suurendusklaasiga.

Tunni aja parast saadeti lapsevanemad erinevasse ruumi vajalikele paberitele allkirju andma ning lapsed jaid uksinda. Vanematele moeldud ruumis pakuti snacki ja parast paberite taitmist said vanemad omavahel raakida ja ennast uksteisele tutvustada. Kuid tegelikkuses hakkasid omavahel lobisema ikkagi need, kes juba teineteist tundsid. Elame ju samas naabruskonnas ja nii paljudel juba vanemad lapsed, kes isegi uhte klassi jaganud. 

Koolikella helinades, saime oma lapsed katte, ka vanem tudruk leidis mind kooliouelt ulesse ning esimene paev oligi selja taga.

Wednesday, June 30, 2010

Viimane koolipaev


Teisipaeval oli meil siin Toronto lastel viimane koolipaev. Voi oigemini hommik, sest tegelikult oldi koolis moned tunnid hommikul. Jaeti huvasti selle aasta opetajatega, klassikaaslastega ja kooli direktoriga. Koik muutub sugisel.  Siin on kombeks igal aastal lastele uus opetaja anda ja lapsed klasside vahel erinevalt ara jagada. Ja ka kooli direktorid vahetuvad iga nelja aasta tagant ning meie kooli direktoril sai aeg tais ning tuli jatta selle kooliga huvasti. 

Minu laps oli igatahes tana kurb. See viimane koolipaev ei olegi hea, sest kooli aasta oli hea, opetaja hea ja klassikaaslased head. Aga heast ei taha ju kunagi loobuda. Vahemalt minu lapsel on siis viimane koolipaev kurb ja ei joua nuud septembrit ara oodata.

Votsin lapsed koos sobrannade ja nende lastega Wonderlandi- Kanada suurimasse lobustuparki, mis minu juurest jaab ainult 15 minuti soidu kaugusele. Lootuses lapsele naeratus naole tuua ja selgeks teha, et ega suvi nii hirmus ka ei ole.

Monday, June 28, 2010

Yamaha aastalopu kontsert


Juuni lopp on kaes ja koolid hakkavad selleks hooajaks labi saama. Moodunud laupaeval oli tudrukul Yamaha koolis kaes aasta lopu kontsert. See toimus Toronto Jaapani kultuurikeskuses, kus terve suur saal oli laste ja nende vanemate ja kulaliste paralt. 

Kontsert toimus gruppide kaupa. Iga grupp esitas uhe pala, mis on just selleks puhuks ara opitud. Nooremad lapsed mangisid suntesaatoritel ja vanemad mangisid digitaalsetel klaveritel. Meie lapse grupp esines siis viimase peal. Nende palaks oli The Locomotion. Minu jaoks on selle pala esitanud ja mallu soovitanud Kylie Minoque. Tagasi laste juurde tulles, siis 8 lapsest koosnev grupp mangis seda lugu ka vahvasti. 

Konserti lopus laulsid koik lapsed koos uhe laulu, milleks oli Adventurous Kids.

Yamaha Muusikakoolis on nii palju gruppe, et tegelikult on saal  kontsertiteks valja renditud kaheks paevaks. Kontserdid on umbes 1 tunni pikkused ja nendes on kahe opetaja grupid. Meie kontserdil esines naiteks 12 erineva tasemega gruppi ja lisaks lastele mangisid ka vanemad inimesed, kes on just klaveri opinguid alustanud. Kuid enne meid ja ka parast meid olid veel erinevad kontserdid. Igatahes on vaga vahva selliselt kooliaastat lopetada.






Monday, June 14, 2010

Tere Tulemast Eelkooli!



Minu noorem laps alustab kooliteed sellel sugisel. Kooli registreerimine algas juba veebruari algusest ja nuudseks peaksid seda koik teinud olema. Kanadas algab kool neljaselt. Kaks esimest kooli aastat on eelkoolis- juunior ja seenior kindergarten; esimene klass algab kuue aastaselt. Viimane on kohustuslik, kuid eelkooli klassid on siiski vabatahtlikud (Kuigi ma pole kuulnud, et keegi oma lapsi kooli asemel kodus hoiaks).

Eelmine nadal kutsuti koik esimest korda kooliteed alustavad lapsed uhel ohtupoolikul kooli tutvustavale orientatsioonile. Kooli joudes, said lapsed endale nimesildi ning vaikese raamatukese, kuhu ta pidi hakkama kleepse koguma. Meie alustasime oma kooliga tutvumist klassiruumis, kus oli lastele lauale pandud varvimise lehed. Samal ajal, kui lapsed olid ametis varvimisega, anti lastevanematele luhiulevaade, mis sellel ohtul toimub. (Me pidime labima 5 erinevat toogruppi, kust laps sai selle loppedes kleepsu oma vaikesesse raamatusse). Esimeses klassiruumis anti lastele katte magnet tahed, kus nad pidid siis oigesti paika panema ette trukitud tahed ja magnet tahed. Samal ajal raagiti, et sugisel kooliteed alustades peaksid lapsed teadma tahti ja oskama kokku panna tahe ja pildi. (Mitte, et oskavad laulda ABC laulu, kuid ei tea tahti pildis). Meie oma saab sellega ilusasti hakkama- ta oskab tegelikult juba lugeda.




Jargmine oli lugemise ja laulu grupp raamatukogus. Seejarel pidid lapsed ajalehtedest valja loikama toidupilte ja liigitama need: toidud, mis mulle meeldivad ja toidud, mis mulle ei meeldi. Sealt liikusime edasi plastiliini stationi juurde ning viimaseks oli tutvumine kooli direktoriga ja uks eelkooli opetajatest andis ulevaate kooli oppekavast ja paevaplaanist. Samuti, mida peab laps olema voimeline iseseisvalt koolis tegema ja mida kooli kaasa votta. Ohtu loppedes said koik lapsed endale koti kooliks valmistumise materjalidega. Kull oli meie laps aga elevil.

Koju joudes avastasime koti sisu- raamatud, rasvakriidid, kaarid ja paberid, toovihik, liimipulk ja plastiliini tops; lisaks moned paberid lastevanematele, kuidas last kooliks ettevalmistada ja tervislikust toitumisest. 

Oma klassi opetaja saame teada suvel ja esimese koolipaeva aja ka suvel. Sest esimene koolipaev siin ei meenuta kuidagi Eesti oma. Nimelt siin alustavad eelkooli lapsed kooliga esimesel koolinadalal koik erinevatel aegadel. Seda koos vanemaga ja parastlounal. Kuid kui see toimub, siis saan tapsemalt kirjutada.

Allpool on pilt siinsest eelkooli klassiruumist.



Nuud siis ootame oma vanema lapse kooli loppu 29. juunil, et oige suvi saaks alata :).

Monday, January 18, 2010

Lapsed kooli aga ema?

Nuudseks on selgunud, et minu varsti neljaseks saav poiss, alustab sugisest taisajaga kooliteed. Siin tahendab see viis paeva jarjest 6,5 tundi koolis, kahe vahetunniga, uks umbes 30 minutit ja teine 1 tund, mis sisaldab 20 minutit soomist ja ulejaanud aega oues mangimist. Siiani alustasid nii noored lapsed 12,5 tunnise nadalaga (iga paev 2,5 tundi voi kaks tervet paeva nadalas).
Jutud, et aastal 2010 alustavad 4 aastased lapsed taispaevaga, algasid kull juba kaks aastat tagasi, kuid siis varsti raagiti, et uleminek algab tasapisi, mitte kohe igas koolis. Millegi parast arvasin, et meie piirkonna kool kull esimeste hulka ei valita. Kuid siiski on meie kool 600st algkoolist Ontarios ja 5s meie linnas.
Seega kool algab taisajaga minu molemal lapsel. Ja mida hakkab ema selle vaba ajaga peale? Nuud ma siis motlengi, kas kooli, toole voi lihtsalt tootada aegajalt vabatahtlikult, kus mulle meeldib.

Monday, December 21, 2009

Piparkoogi majad

Igal aastal kaunistavad Toronto eesti lasteaia lapsed piparkoogimajad, mis joulupeol lahevad oksjonile. Sellel aastal joudsid majade hinnad kuni 125 dollarini (1250 eek umbes). Ja ulejaanud majad laksid umbes sama hinnaga.









Sildid majade juures annavad teada, milline klass selle kaunistanud on. Ja maja ostetakse uhe selle klassi vanema voi vanavanema poolt.

Tuesday, December 15, 2009

pidzaama paev

Eile oli mu tudruk terve paev pidzaamadega. Ja seda mitte ainult kodus, vaid ka koolis. Nimelt oli neil koolis pidzaama ja filmi vaatamise paev. Seega laps laks roomsalt kooli pidzaamade, hommikumantli ja vaikese kaisutekiga. Lisaks lastele, olid pidzaamad seljas ka opetajatel ja koikidel teistelgi koolis tootavatel isikutel, kes mulle lounatunni ajal silma jaid. Hasti armas oli naha koiki kuidagi koduselt ja mugavalt.
Filmi nimi, mida lapsed koolis vaatasid oli "Bedtime Stories" ehk siis Unejutud. Ise ma seda filmi kull nainud ei ole ja ka piigale see ei meeldinud. Filmis olevat olnud liiga palju musitamist ja kallistamist.
Muideks see filmi paev on saadud, kuna koolile koguti piisavalt raha paar kuud tagasi. Siin on hasti tavaline, et lapsevanemad organiseerivad annetusi koolile. Erinevates koolides tehakse seda erinevalt, kuid lisaraha kogutakse tavaliselt arvutite ostmiseks voi manguvaljaku paremaks tegemiseks voi muusikariistade ostmiseks ja koikideks teisteks lisadeks. Siinses koolis kutsutakse ka kulalisesinejaid vanematele loenguid pidama.
Meie koolis pandi eesmargiks koguda 12 000 dollarit (umbes 120 000 eek). Ja et eesmargi saavutamiseks ikka motivatsiooni oleks, olid ulesse pandud verstapostid. Naiteks kui kogutakse 4000 dollarit, siis lapsed saavad koolis filmi vaadata. Kui kogutakse 6000, siis saavad lapsed oppimisvaba ohtu. Veel lubas uks opetaja ennast kiilakaks ajada ja loppeesmargi saavutamisel lubas kooli direktor uhe perega lounat suua. Olid ka muud auhinnad ja lopus loositi annetanud perede vahel valja pileteid spordivoistlusele, lapsed said fotostuudiosse tasuta pilte tegema jne.
Muideks, kui raha kogutakse, oeldakse alati, kuidas tahetakse seda raha hiljem kooli heaks kasutada ja mida on tehtud eelmise aasta rahadega.
Seega see eilne filmi vaatamine oli uks auhindadest.

Wednesday, November 4, 2009

Safety Village - Ohutuse kula

Laps kais tana klassiga Ohutuse kulas. See on selline vahva kula, mis on tehtud just lastele moeldes, et opetada ohutust 1 kuni 5 klassini. Seal opetatakse kuidas liigelda tanaval jalgsi ja rattaga ning ka tuleohutuse klassiruum on seal. Igal klassil on eraldi kava. Naiteks esimese klassi lastele on oppetund tanava ohutusest, kus nad saavad ka vaikeste autodega eraldi ehitatud linnakus ringi soita. Seda tegi ta eelmine aasta.
See aasta oli neil tuleohutuse oppetund. Neile raagiti, mida teha tule korral majas, kuidas helistada politseile (koik lapsed said korra "pariselt" helistada ja operaatoriga raakida nagu olekski paris hadaolukord), kuidas suitsu seest valja paaseda ja mitte ust avada, mis on kuum. Neil lasti labi akna valja ronida ja ohutusse kohta seisma minna.




Wednesday, October 28, 2009

Kooli aktus Torontos


Tana oli tudruku koolis aktus (voi oigem sona oleks ehk kogunemine), mis oli puhendatud raamatute lugemisele. Inglise keeles on see HUG-A-BOOK Assembly. Ma ei oska seda kuidagi eesti keelde tolkida. Kuid luhidalt- lastel palutakse iga kuu lugeda 15 raamatut, milled nad oma vihikutesse ules kirjutavad (pealkiri ja autor). Jargmise kuu keskel toimub aktus, mille uks klass ette valmistab (iga kuu on erinev klass). See on kas moni laul, naidend luuletus voi midagi sarnast. Ja selle aktuse ajal nimetatakse koikide laste nimed, kes on saavutanud oma lugemise eesmargi.

Seekord toimus siis selle aasta esimene selline uritus. Ja labiviijaks minu piiga klass. Nende temaks oli luude ja roiete opetamine- igauks luges uhe fakti ette ning lopuks laulsid nad koik koos laulu ladina keelsete luude nimetustega. Nuud ma tean siis patellat ja kraaniumit. Koik olid riietatud mustadesse riietesse, mille peale, siis opetaja pani kleeplindid luukere kujuliselt. Igavesti vahva. Minu tudruk luges ette avasonad ja siis algaski laste etteaste. Lisaks esinemisele, tutvustati ka kolme uut raamatut, mis on raamatukogus lugemiseks saadaval.


Aktused on siin koikidele vanematele avatud. Tavaliselt tulevad kohale selle klassi vanemad, kes esinevad, et siis koik ilusasti kaamerasse salvestada. Lapsevanematele on ilusasti toolid ritta pandud, kuid koik koolilapsed istuvad porandal. Tavaliselt vanemad klassid taga ja nooremad eesreas. Sellel aktusel osalevad klassid nooremast eelkoolist kuni neljanda klassini.

Wednesday, October 7, 2009

Rahvusvaheline uritus




Tana hommmikul pidime kooli jalutama. Minu tudruk, kes on hoolas reeglite ja noudmiste jargija, ei olnud teist moodi nous. Nimelt tana oli rahvusvaheline kooli jalutamise paev. Ma ei tea muidugi, kui rahvusvaheline see uritus tegelikult on, kuid seda siin tana tahistatakse.




Tousime siis veidi varem ulesse, panime koik riidesse ja oue me laksime. Poiss istus ratta selga, meie piigaga jalutasime. Ilm oli pilvine ja tuuline, kuid onneks lubatud vihma ei sadanud. Aga kooli minnes, siiski ma vaga palju kondijaid ei nainud, ehk oli siiski ilm mojutajaks.


Koolioue varava juures seisid veidi vanemad tudrukud, kes andsid koikidele kooli tullijatele kleepeka, et nad tulid ikka kooli jalutades. Hiljem nad vaatavad, millises klassis oli koige rohkem jalutajaid, see klass pidi saama suure auhinna.


Saatsin lapse kooli, ise tulin poisiga tagasi. Hirmus vasitav on hommikul see kolm kilomeetrit maha jalutada (edasi tagasi). Kuid minu osa maailma rohelisemaks muutmisele on siiski tehtud (autot ei kasutanud ju). Ja osalemine rahvusvahelistes uritustes on ka hea.

Wednesday, September 23, 2009

Soojad olemised


Tana on siis ametlikult paris esimene terve sugispaev. Sugise algus oli eile 9:18 ohtul. Aga sellel aastal on september olnud imeilus ja soe. Saime siin 19 paeva olla vihmata, mis oli selle suve pikim kuiva periood. Alles nuud esmaspaeval laks halliks ja vihmaseks ning sajab nuud isegi tana natuke. Vaatamata vihmale on aga soe. Tana hommikul 20 kraadi, paevaks laheb isegi soojemaks. Milline imeilus september!!!

Parast kooli oleme siiani jaanud koolihoovile mangima ja "lobisema". Saan oma paevase taiskasvanud portsu raakimist ja lapsed jooksmist. Pean utlema, et see parast kooli sinna ouele jaamine on uks parim paik informatsiooni saamiseks ja tutvumiseks ning naabruskonna "teada saamiseks".

Eilne naljakam jutt uhest 1 klassi tudrukust, kes parast teada saamist, kes on klassis parim kirjutaja, laks selle poisi juurde, andis talle parast vaikest kiitvat sissejuhatust oma paeviku ja hakkas siis poisile dikteerima oma heietusi. Ja millega me siis sellise "too" tasume? Kallistustega. Selliseid ettevotlikke nutikaid lapsi leidub. Emad naersid, et kui laps hakkab suuremast peast raha kooli kaasa votma, siis on teada, et kellelegi makstakse koolitoo ara tegemise eest.

Thursday, September 10, 2009

Koolikott


Mis on siinse teise klassi lapse koolikotis? Nad paistavad paris suured. Ja seda juba esimesel koolipaeval!


Selle pohjuseks, et kooli viimasel paeval, saavad nad koju kaasa nimekirja kooliasjadest, mida nad koolis jargmine aasta vajavad. Seega esimene paev tulevad lapsed kooli vajalike asjadega, mis tegelikult jaetakse kooli. Kuid just sellel paeval on kotid tais ja rasked.
Lapse koolikotis on: vahetusjalatsid, vahetusriided, siis muidugi pliiatsid, vildikad, rasvakriidid, liimid, kustutuskummid, kaarid, kaustad ja suur kaust, kuhu vahele pannakse koolipaevik ja mida siis tuuakse igapaev koju. Lisaks koigele votavad lapsed kaasa ka lounasoogi. Moned panevad ka selle oma koolikotti. Teised kannavad vaikest kotikest kaeotsas.
Jargmistel paevadel on kotid kull suured, kuid nad on tegelikult kerged. Sest kooliraamatuid koju kaasa ei anta. Oppetoo kaib enamasti koolis ja suurt kodutood ei ole. Antakse kull raamatuid uks haaval koju lugemisks, kuid need on kerged. Ja korra nadalas tuuakse koju ka raamatukogu raamatuid, kuid neid antakse valja ainult kahe kaupa.
Ja kuigi kott on suur ja tavaliselt kerge, siis koolist valjudes antakse need kiiresti ootava vanema katte :).