Uus nadal

Vaheaeg on labi, laps jalle koolis, ilmad kulmad, kevad kaes ja igapaevane rutiin algamas. Tagasi vaadates eelmisele nadalale, siis see oli vahva ja ponev. Luhidalt kaisime palju parkides, mangisime palju mange, lapsed oppisid rulluisutama (nuud saame koik koos seda teha), soideti ratastega, koristasime oma aia sugisesest prahist, istutasime esimesed seemned pottidesse, kaisime kinos, votsime kulalisi vastu ning tegime palju kunstitoid.

Eid Al Adha ja Lambad paberkotist

Homme on meie peres Eid al Adha ehk maakeeli Ohverduse Puha. See on puha, mis algab palverannaku loppemisega Mekkas. Lugu luhidalt on Aabrahamist, kes pidi alguses ohverdama oma poja Jumala soovil, kuid viimasel hetkel lasi Jumal tal ohverdada lamba. Loo sugavam mote on selles, et meie elus oleks Jumala tahe esimene.

Kuid tahan vahe pikemalt peatuda sellel, et elades kristliku kultuuri keskel ja isegi selles ules kasvanud, siis monikord on raske oma lastele teise usu kombeid ja meeleolu sustida. Kuid teen oma parima. Tegime eile oma lastega lambad paberkottidest - goody bags (kommide kotid). Sinna on siis hea Eid'i paeval lastel komme sisse korjata. On ju lastele puhad kingituste, kommide ja maiustuste paev :).

Allpool on opetus lamba tegemiseks, inglise keeles kull, kuid pilt ise utleb rohkem kui jutt.

LOOMAD AIAS

Loomad on armsad, kuid tihti on nad arusaadavalt arad ja lippavad kiiresti inimeste juurest minema. Minu aias elab janes, orav ja vootorav (chipmunk- loodetavasti on oige tolge). Tana puudsin pildile orava. Siin see loomake on.

Kiire update

Juuli on poole peal ja ma avastasin, et ma pole veel teinud uhtegi sissekannet selles kuus. Mu peast on labi kainud sada motet, kuid ma pole joudnud uhtegi veel "paberile" panna. Osalt olen laisk olnud, voi liiga vasinud ohtuti, sest nuud on molemad lapsed kodus. Samas ma olen lapsed rohkem erinevatele uritustele viinud.

Esimesed kaks nadalat kaisime ujumisprogrammides. Tudruk labis oma taseme ja poiss peab oma programmi veel tegema. Seda teeme siis kahe nadala parast. Alustasime eelmine nadal karete programmiga, millest tahan kindlasti pikemalt kirjutada, sest see on nii ponev ja ma olen sellest niiiiiiiiiiiiiiiiiii vaimustatud. Pilte on ka ja palju. Lisaks ametlikutele programmidele naeme sopru parkides ja kulastame nende kodusid, uhesonaga on olnud paris ilus aeg.

Ilm on olnud veidi jahe Toronto kohta. Kuid samas on see tuupiline Eesti suve maiguga. Sooja on umbes 20 kraadi ringis voi veidi ule. Vihma on olnud, kuid see on nii hooline, et igasse paeva on siiski paikest ka jagunud.

Oma aiast korjasin tana esimesed herned. Pisikesed nad on, kuid lastele midagi uut. Tudruk soi oma kauna ilusasti ara. Poiss ainult hammustas oma hernest ja utles Yuk!

VIKERKAAR UKSE EES

Laupaeva ohtul just siis kui hakkasin lapsi magama panema, teatas tutar, et oues on ilus vikerkaar. Mina siis, et vaga tore, kuid ma olin poisiga ametis. Kui ma siis mone aja parast kusisin, et kus see vikerkaar on ja aknast valja vaatasin, sattusin suurde elevusse. Tegelikult oli oues kaks vikerkaart. Uks neist hasti suur ja ilus ning aknast ma selle loppu ei nainud. Vaatasin siis uhest ja teisest aknast koos lastega ning lopuks otsustasin oue pilti tegema minna. Siis nagingi, et vikerkaar minu ukse eest ulatub uhest taeva-aarest teise. Kuna vikerkaar oli hasti suur, siis mul ei onnestunud seda saada uhe pildi peale. Tegin moned pildid uhest nurgast ja teised pildid teisest nurgast. Kuna pildid on tehtud peale uheksat ohtul, siis nad on paris tumedad.

KOMM IGA HINNAGA.

Minu pisikene poiss armastab magusat. Komme, jaatist, sokolaadi, kooke - koike milles on suhkur. Ja taiesti tavaline on see hommik, kus ta kusib hommikusoogiks jaatist. Mina siis korraliku emana, voitlen tema magusa armastusega. Poiss omakorda kasutab koik voimalikke nippe oma soovi saavutamiseks. Kull ilusasti kusides, kull suure naeratuse ja silma pilgutamisega, kull kallistuste ja lubadustega, kuid ka nutu ja kisaga. Nuud siis tuli ta valja uue ideega. Jalutas mul kooki, ulatas raha ja utles, et kas tema sellega kommi saaks!!! Muidugi sai. Tudruk sai ka selle peale paari sendi eest kommi.

Laste ideed on loputud.

KEVADTOOD

Ma ei ole kusagile kadunud, kuigi ei ole vist nuud vahemalt kolm nadalat midagi kirjutanud. Koik on ilus ja hasti. Ilmad on viimastel paevadel olnud imeilusad. 20 kraadi kandis. Tana on veidi jahedam, kuid paikest on kullaga.

Tootame siin oma maja umber ja motleme, kuidas oma aeda paremaks teha. Mees plaanib istuda elupuude heki maja ette. Et siis saaksime ka maja esist muru kasutada. Hetkel jalutavad naabruskonna koerad seal ja tihti jaetakse igasugused valjaheited maha. Onneks ei juhtu seda sageli, kuid olen hakanud koerasid voi oigemini oleks oelda vastutustundetuid koeraomanikke vihkama. Mis inimene sa kull oled, et jatad sitta maha teise inimese maja ette? Mina ju sinu maja ees oma sitta maha ei jata? Uhesonaga loodame oma muru hullude eest kaitsta.

Esimesed lilled oitsevad aias. Varsti hakkavad ka nartsissid oitsema. Tana plaanin endale koogivilja pollu lapikese kaevata ja moned sibulad ja herned maha kulvata. Midagi lihtsat ja lastele roomu ja hoolt. Panen ka hulgaliselt lille seemneid maha. Kurvem pool on, et minu aia muld on vaga vilets. Seega kasutame poest ostetud mulda suurtes kogustes. Ja muru ei ole vel roheliseks muutunud. Vihma on vaja ning palju.

KUNSTIOHTU

Olime terve koolivaheaja perega koos. Sai palju valjas kaidud ja muidu mangitud. Uhel ohtul aga hakkasime laste algatusel koik koos joonistama. Igauks pidi joonistama uhe pildi ja siis hindama, milline pilt on koige ilusam. Loomulikult tulid koik pildid valja imekaunid ja selge voitja puudus. Pere pesamuna aga oli koige kiirem joonistaja. Sellel ajal kui meie oma uhe pildi kallal pusisime, joonistas tema kolm. Ja aega jai tal isegi ule.

Allpool on kunstiohtu tulemused:

Muideks poiss joonistab hasti oma vanuse kohta. Ja tal on huvitav teemade valik. Kuid parast seda kui ta on pildi valmis saanud, siis enamus kordadel hakkab ta triipe ja suuri ringe oma joonistuse peale tombama. Enamasti kaib see jutu pohjal. Naiteks kui ta joonistab raketi, siis tuli, mis raketi tagant valja tuleb, valgub ule pildi ja igale poole. Ringid muutuvad jarjest intensiivsemaks, mida korgemale rakett touseb. Lopptulemuseks on muidugi suur kriitseldus- kahjuks.

VAHEAEG

Ilm on ilus. Kaasa on tagasi. Lapsel on vaheaeg. Palju haid uudiseid. Kaed tood ja tegemist tais. Aga muidu on tore. Rohkem valjas kui toas. Varsti kirjutan jalle pikemalt.

MUDASED MANGUD

Paar paeva tagasi oli siin ilus ja soe ilm. Lumi sulas kiiresti ja ma motlesin, et milline tore paev lasta lapsed lopuks aeda mangima. Andsin neile katte suvised asjad, ratta, labidad, ambrid ja mangumaja juurde nad ukerdama laksidki.

Milline oli siis mu ehmatus kui ma neid 10 minuti parast nagin. Mudased. Peast jalgadeni. Ja manguala oli samamoodi ules sorgitud. Hea, et nad sinna mudasse paris kinni ei jaanud. Enne kui ma nad tuppa lasin, votsin nende mudased saapad ja riided seljast. Tostsin nad seejarel kaenlasse ja viisin kraanikausi juurde. Lastel oli roomu kui palju. Minul jalle topelt tood ja vaeva.

Nuud jaan ootama ilusamaid paevi, kui maa on kuivanud ja tahkeks saanud.

TANAPAEVA LENDAMINE

Kaasa lendab hetkel oma kodumaa poole. Reis tuli kull vaga ootamatult perekondlikel pohjustel. Nuud olengi uksi lastega kodus ja loodan, et reis kulgeb sujuvalt. Tanapaeva tehnikale ja voimalustele toetudes jalgin lennuki liikumist reaalajas tanu flightview lehekuljele. Seega naen kui korgel ja kui kiiresti lennuk lendab ja veelgi tahtsam eelpool olevale informatsioonile, millal lend kohale jouab.

Koike seda muidugi eeldusel, et kaasa ikka lennukile lasti. Tanapaeva tingimustes, kus inimesi alati kusagile profiili topitakse. Ja siis lihtsalt "juhuslikult" valitud inimesed peavad labima veidi pohjalikuma kontrolli sokkide vael. Punased lipud tousevad selliste sonade puhul nagu Lahis-Ida, moslem ja palestiinlane. Seda isegi kui reisida Pohja Ameerika passiga. Kusagile on sunnimaa marge alati jargi jaanud.

Tavaliselt minu kaasaga ikka juhtub rannakute ajal peavalusid. Tavalised on "juhuslikud" pohjalikumad koti kontrollid, kuid on juhtunud ka, et ta on pidanud reisima labi erinevate riikide, kui esialgne plaan ette nagi.

Meie esimene ja viimane reis koos Eestisse oli selline. Kaasa, kellel tollel ajal oli uhe Lahis Ida pass, sai Eestisse viisa ja kuna reisisime labi Soome, siis muretses ta endale Schengeni labisoidu viisa. Reis kulges labi Saksamaa lennuvalja. Siinsed lennufirma tootajad aga teatasid, et kuna Schengeni viisa on valja antud ainult labi Soome reisimiseks, siis labi Saksamaa ta soita ei saa. Mulle ja lapsele anti voimalus reisida valitud suunal muutuseid tegemata, kuid kaasale leiti teine Euroopa riik, kelle pinnal ta vois oma passiga oopaeva veeta. Ei suutnud me tootajaid veenda, et Soome ja Saksamaa on molemad Schengeni riigid ja viisa kehtib molemas riigis. Mina keeldusin ilma meheta pikka lendu ette votmast. Lopuks leiti meile molemale reis labi Inglismaa. Tagasi tulles polnud mingit probleemi.

AASTA VIIMANE PAEV

Ja ongi see kaes. Varsti saame koik hakata kirjutama uut aasta numbrit. Loodetavasti toob algav aasta palju uusi huvitavaid roome ja kordaminekuid. Koike paremat teile koigile.

Hetkel on meil siin Toronto kandis uus lumesadu ja vaga kulm ilm. -20 kraadi. Ilm on tegelikult sellel aastal olnud siin vaga crazy. Viimane suur lumetorm, mis toi umbes 50 cm lund oli martsis. Juunis oli nii suur rahe torm kus sadas peaaegu, et golfi palli suuruseid tukke alla ja tegi ilmatumat kahju. Isegi meie maja katuse vahetuse oli kindlustus kompanii nous ara vahetama.
Suvel sadas hasti palju vihma. Esimene lumi tuli juba maha oktoobri keskel. Ja kokkuvottes on sadanud hasti palju.

Meil moodus esimene aasta meie omas majas. Tudruk alustas esimeses klassis ja klaveri suvaoppega. Poiss on tubli raakija ja muidu tegelane. Lapsed mangivad omavahel hasti palju. Ja need neli aastat mis, nende vahel oli alguses suur vahe, on nuud ara kadunud.

HEAD UUT AASTAT!!!!!

SUNNIPAEVAD

Nadalavahetus moodus sunnipaevade tahe all. Mitte kull minu omad. Tudruk oli kutsutud kahele peole. Tegelikult kolmele, kuid igale poole ei joua. Laste sunnipaevasid peetakse siin suurelt. Tavaliselt saadetakse kutsed tervele klassile. Ja pidu ise toimub sellisel puhul kusagil renditud pinnal. Voimalused siin on piiramatud- need on tavaliselt igasugused erinevate teemadega mangutoad, kuid voivad olla ka voimlad, muuseumid, kunstistuudiod, teatrid, manguautomaatidega pinnad, restoranid ja muud soogikohad, isegi toidupoed (tavaliselt on seal kupsetusteemaline pidu), lobustuspargid, ja suvel ka loomulikult pargid ja manguvaljakud. Ja meid on kutsutud koikidesse neisse kohtadesse.

Esimene pidu seekord oli voimlas. Mattide, poomide, huppelaudade, rongaste ja koitega. Esimese tunni jooksul muttasid lapsed voimlas valja oppinud treeneri kae all. Teine tund moodus pitsat ja torti suues. Peo loppedes sai iga laps endale vaikese kingituse koju kaasa, mis siin on taiesti tavaline.

Teine pidu oli keraamika stuudios. Lapsed maalisid ja varvisid peo ajal teatud valja valitud vaikest skulptuuri. Minu laps varvis vikerkaart. Peale seda jalle pitsa ja tordi soomine. Skulptuuri saame katte kull hiljem, sest see peab ahjus kupsema.

Monikord on nende sunnipaevade tahistamisega kull tunne, et miks peab selle asja nii suureks ajama. Kui sellised suured peod algavad juba lapse kaheseks saamisega, siis ma olen kull kindel, et laps seda hiljem ei maleta ja ei oska hinnata. Samas saab laps kuhjade viisi kingitusi ja ma jallegi ei usu, et ta ka neid hinnata oskaks. Lapsed harjuvad saama koike suurtes kogustes ja kui midagi tahavad siis nad seda ka saavad. Ja tihti kusitakse asju, mis teistel lastel on.

Ise maletan oma lapsepolvest sunnipaevi kodus oma parimate sopradega. Need olid armsad ja me tegime oma aja ise ponevaks ja huvitavaks, mangides mange, lahendades viktoriini kusimusi ja niisama lobisedes ja suues. Olulised polnud kingitused vaid pidu iseenesest.

Oma laste sunnipaevi puuan ka ikka kodus tahistada lahimate sopradega. Ja oluliseks on just selle paeva eriliseks tegemine, mitte kingitused (kuigi eks need ka ikka lapsele tahtsad on).

Veel sunnipaevadest raakides, siis minu pisipoja ei joua ara oodata kolmeseks saamist. Kui kellegil on sunnipaev, siis peab see tema sunnipaev ka olema. Kui meil on suurem tordi soomine, siis jallegi peab see tema sunnipaev olema. Peame ka talle laulu laulma ja laskma tordilt kuunlad ara puhuda. Seega oleme joudnud see aasta vahemalt kumme korda, kui mitte rohkem, tema sunnipaeva tahistada.

ILUSAD SOOVID

Aitah teile kallid ilusate soovide eest. Elu on ilus, kui lahked ja kallid inimesed on lahedal oma motetes. Suured tervitused Kullile ja su imetoredatele lastele. Ja siis mu oeraas toi pisarad silma oma kauni salmiga. Veelkord aitah.

Ja alati on hea teada, et oma laps usub siiralt, et olen 10 aastat oma tegelikust vanusest noorem.

Lapsed ja telekas

Meie hommikud algavad tavaliselt teleka ees laste multifilme vaadates. See on hea voimalus hommikut vaikselt alustada. Kui mina askeldan koogis hommikusoogi tegemisega, istuvad lapsed elutoas. Siin on palju telekanaleid, mis naitavad hommikust ohtuni ainult lastele moeldud saateid. Minu lemmikuks on Treehouse, kus on enamus eelkooli lastele moeldud armsad lastesobralikud saated.

Aegajalt olen leidnud saateid, mis minu arvates on vaga harivad ja kust lapsed opivad. Uks nendest on Dora the Explorer (Avastaja Dora), kus Dora nimeline tudruk seikleb koos ahvipardikuga ja samas opetavad nad hispaania keelt. Sealt on mu vanem laps palju hispaania keelseid sonu oppinud. Vahepeal oli isegi periood, kus ta oli nii kindel, et ta oskab hispaania keelt vaga hasti.

Viimasel ajal on lemmiksaateks saanud Little Einsteins. See on nelja lapse seiklus raketiga, kus seiklus sisse on poimitud klassikaline kunst ja muusika. Lastele on tutvustatud Mozarti, Biset, Bach'i, Beethoveni ja Grieg'i. Lisaks muusikale endale raagitakse ka muusika tugevusest ja kiirusest ja nimetustest. Minu tudrukule on sealt meeldima hakanud Edward Griegi muusika. Poisile ilmselt Mozart. Nimelt uks paev, kui meil klassikaline raadio tagapohjal mangis ja sealt Mozarti muusikat mangima hakati, kasutas poiss meid vaikselt olema ja teatas, et ilus muusika ja tema tahab kuulata.

IGAPAEVANE ELU

Ma ei ole kadunud, kuigi ma ei ole nuud tukk aega midagi kirjutanud. Aega on vaheks jaanud. Pere, laste ja majaga askeldades saab paev tihti labi markamatult. Nuud on mul isa kulas ja kui ma arvasin enne ta siia tulekut, et mul ehk saab rohkem aega olema, on tegelikkus vastupidine. Koigele lisaks on ilmad imeilusad ja paevad saavad veedetud lastega oues mangides.

Tana viisin tudruku kooli rulluiskudega. Tema soitis oma rattaga ja mina kihutasin uiskudega jarele. Sellest on nuud kuus aastat moodunud kui viimane kord uisutasin, kuid hakkama sain. Ja komplimente ka, et olen ikka veel nii nooruslik ja see on ju hea trenni tegemise voimalus. Kuigi rulluisutamine on minu meelest selline asi, mis nagu trenni alla eriti ei lahe, kuna ma ei tunne erilist vasimust ja see on lihtsalt uks lahe asi teha.

Parast tanast soitmist on nuud mul suured plaanid uisud sagedamini valja votta. Kuigi keegi teine peab pisipojaga aega veetma hakkama. Teine asi mida ma sellel suvel tahan uuesti tegema hakata on tennise mangimine. Mul on uletee kohe tennisevaljak ja reket on ka kapis olemas. Ning sobranna lubas vastaseks tulla. Ja kui keegi lapsi ka veel hoiaks oleks ju koik suureparane.

Jalle kooli

Meil on koolivaheaeg moodas. Nadal koos lastega moodus kiiresti. Olime enamasti kodus, valjas kaisime ainult kahel paeval, kuna ilmad olid kulmad ja tuulised. Uhel paeval kais tudruku klassiode meil siin kulas ja lapsed mangisid roomsasti koos. Nadala sees kulus rohkesti paberit ja varve, lugesime raamatuid ja mangisime mange ja kupsetasime kooke. Oleks tahtnud kull rohkem oues olla, kuid ilm ei lubanud.

Tana oli jalle koolipaev. Tagasi igapaevasesse rutiini. Jargmised kaks nadalat on luhemad uhe koolipaeva vorra. Ja tulemas on puhad, kus saame siis koik koos olla.

Ilmad on ikka veel kulmad ja lumehanged korged, kuigi paike sarab eredasti. Kuid vihm ja soojemad ilmad on siiapoole teel. Ehk kevad ei olegi enam vaga kaugel.

Koogis ja koogid

Olen viimastel nadalatel koogis uusi retsepte jarele proovinud. Keetnud ja kupsetanud, uksi ja koos lastega. Kuid leian, et millegi parast on suhteliselt raske leida uut toiduretsepti, mis maitseks koikidele pereliikmetele. Kull ei maitse uhele lapsele ja siis ei hooli teine sellest ning midagi super erilist pole leidnudki.

Aga mis on mind hairinud retseptide juures, on see kuidas need on ules kirjutatud. Sageli kasutatakse gramme ja detsiliitreid. Mul ei pruugi ju alati kaalu kaeparast olla, ja kas ma oskan neid detsiliitreidki alati maakeeli panna. Palju lihtsam on ju alati kasutada tassi ja lusikaid, sest eks enamus ju neid vahendeid kasutab, et moota ja lisada.

Kuid lastega olen nuud vahemalt nadalas korra kupsetanud saiakesi ja kooke. Muidugi on molemal lapsel vaja tapselt uhepalju aidata ja kui seda ei juhtu, siis on nutt lahti. Otsustasin siis viimasel korral, et jagan retsepti pooleks ja lasen molemal lapsel teha oma enda kook. Sellisel viisil sujus too ladusalt ja koik olid roomsad ning koogid tulid loomulikult maitsvad.

Saapad

Eile oli soe ilm. Lumi sulas vaga kiiresti ja meie aed sai mudaseks. Seega enne kui lapsed tuppa lasin, votsin nende saapad ukse taga jalast ara. Need jaid oue ukse taha, et hiljem tuppa tosta. Toas olles votsime marjad ja sopased kindad, sallid ja joped seljast ara. Panin marjad riided pesukuivatisse kuivama ja andsin lastele suua ja tegime muid asju...... ja ma unustasin saapad hoopis.

Ohtul hakkas lund sadama. Jarjekordne lumetorm. Tana hommikul hakkasin prugikotti ukse taha tostma ja mida ma naen... meie koigi saapad ilusa lumega kaetud- seest ja valjaspoolt. Tostsin siis nad tuppa, raputasin lume valja, pesin porist puhtaks ja kuivatisse. Parast kolme tundi olid enam vahem kuivad, et jalga panna ja kooli poole astuma hakata.

Mida teha maluga, et seda paris ara ei kaotaks?

Kulalised

Minu laupaev moodus suuremas osas koogis. Nimelt minu uks Eesti sugulastest tuli siia Torontosse paariks kuuks ja kutsusime ta perega kulla ohtusoogile. Kuna meie pere koosneb kahest kultuurist, siis pean arvestama alati ka teise poolega. Ohtusook sellisel juhul tahendab lookas lauda, suure ja mitmekesise valikuga. Ja minule tahendab see terve paeva koogis keetmist ja kupsetamist. Kuid ma ei kurda. Lopptulemuseks oli pooled eesti toidud ja pooled lahis-ida toidud. Tavaliselt kui meil kulalised kaivad ei tee ma eesti toite, sest leian, et lahis-ida toidud on palju maitsvamad. Ka minu kulalised leidsid seda. (Soin enda kartulisalatit jargmised paevad ise). Minu menuu koosnes keedetud kartulitest ja porganditest, kartulisalatist, laatse supist, kevad salatist, keedetud jogurt lihaga, kofta (hakkliha roog kastmes), riisist ja kanalihast.

Kulalistest endist nii palju, et hea oli naha minu onu ule nii pika aja, ma pole teda vist nainud umbes 10 aastat. Ja kuna ta abiellus nuud kena Torontost parit naisega, siis minu sugulaste ring laienes. See tahendab, et nuud voin oelda, et mul siin sugulased.

Ohtu moodus suureparaselt ja kiiresti. Ei saanudki aru kui aeg kulalistel lahkuda. Loodan ainult, et see ei jaa vimaseks kulaskaiguks.