AASTA VIIMANE PAEV

Ja ongi see kaes. Varsti saame koik hakata kirjutama uut aasta numbrit. Loodetavasti toob algav aasta palju uusi huvitavaid roome ja kordaminekuid. Koike paremat teile koigile.

Hetkel on meil siin Toronto kandis uus lumesadu ja vaga kulm ilm. -20 kraadi. Ilm on tegelikult sellel aastal olnud siin vaga crazy. Viimane suur lumetorm, mis toi umbes 50 cm lund oli martsis. Juunis oli nii suur rahe torm kus sadas peaaegu, et golfi palli suuruseid tukke alla ja tegi ilmatumat kahju. Isegi meie maja katuse vahetuse oli kindlustus kompanii nous ara vahetama.
Suvel sadas hasti palju vihma. Esimene lumi tuli juba maha oktoobri keskel. Ja kokkuvottes on sadanud hasti palju.

Meil moodus esimene aasta meie omas majas. Tudruk alustas esimeses klassis ja klaveri suvaoppega. Poiss on tubli raakija ja muidu tegelane. Lapsed mangivad omavahel hasti palju. Ja need neli aastat mis, nende vahel oli alguses suur vahe, on nuud ara kadunud.

HEAD UUT AASTAT!!!!!

KODUSED OLEMISED

Palju oleme manginud mange. Kainud kulas paaril perel. Kulastanud ostukeskusi boxing'u paeval. Ja olnud haiged. Avastanud oma perega olemise roomud ja et kodus olla koige parem.

Ikka on veel kulastusi, mis panevad imestama ja tunduvad kummalised. Avastad inimeste teise pale teises keskkonnas. Ja ei tunne ennast mitte sugugi mugavalt.

Eile kaisime kulas omal heal eesti naabriperel. Teemaks eesti toitude tuvustamine. Rahvas oli vaga rahvusvaheline- Jaapanist, Venetsueelast, Indiast, Venemaalt, Itaaliast, loomulikult Eestist ja kohalikud polisasukad. Soodi verivorste ja hapukapsast, rosolje salatit ja heeringat. Kuna minu toitumistavad on kovasti muutunud, siis enamus toitude puhul nautisin kull ainult lohna.

Minu tudruk esines klaveripaladega, mida ta on oppinud. Oma mangu ja noorusega ullatas ta paari muusikut, kes nautisid ta mangu. Piigale jargnesid muusikud ja jammimine kitarri, akordioni, floodi ja klaveriga.

Oli huvitav koosviibimine.

JALLE VARSKE LUMI

Tana hommik algas jalle ilusa vaatepildiga. Lumi, lumi, valge lumi. Eile ohtul alanud lumetorm toi jalle kovasti varsket lund. Ilm oli eriliselt ilus koos paiksepaistega.


Votsin oma lapse ja kelgu kaasa ning laksime metsa vahele jalutama ja maest alla laskma.

Kui alla lasmisest ara vasisime jatkasime jalutuskaiku. Meil on siin lahedal vaga ilusad metsateed. Isegi lumega on paris tore looduses olla.

Meie sihtkohaks oli lahedal asuv tiik oma lindudega. Tiik on loomulikult kinni kulmunud. Ja kohalikud luiged ja koduhaned on puuri pandud.

Selline ilus paev.

MINU HOMMIK

Tanane hommik algas mul klaverihelide saatel. Tudruk otsustas eriti varakult ulesse tousta. Kui ma utlesin, et ta laheks ja teeks midagi mis talle meeldib, kuni ma ulesse tousen, otsusta ta klaverit mangima hakata. Maja suuruse tottu ei olnud see vali ja kova, vaid selline paras hommikune kaunis kola. Poiss magas rahus edasi ja ei liigutanud ennast.

See tudruku klaveri mangimine vabadel hetkedel ongi see, mis teeb mulle eriti roomu. Siis ma tean, et see ei ole mitte mina, kes ikka last tagant lukkab ja klaverit palub harjutada, vaid ikka tudruk ise ka. Ja ta on tubli. Need palad mida ta mangis, on ta kusagilt kuulmise jarele ara oppinud ja lisanud oma vasaku kae rutmi (akordid oleks vist oigem oelda), osad eelmiste aastate lauluraamatutest. Ilus ilus kui omal ikka muusik kodus.

TASUTA FOTOSTUUDIO AEG JA PILT

Ukskord uhes suures ostukeskuses ringi liikudes, leidsid lapsed kaks vaikest karu kirjaga, et oleme voitnud tasuta kingituse. Selle katte saamiseks pidime minema sama poe fotostuudio osakonda. Tuli valja, et kingituseks olime saanud uhe tasuta perepildi. Pidime nuud kokku leppima meile sobiva aja pildistamiseks.

Kokkulepitud paeval laksimegi fotostuudiosse. Fotograaf tervitas meid lahkelt ja alustasime siis oma sessiooniga. Pidime olema uhes positsioonis ja siis teises. Istusime ja seisime pusti, lapsed eraldi ja koos, ainult meie mehega. Kokku tehti umbes 15 erinevat votet. Parast seda istusime koik koos arvuti taha pilte vaatama ja valima. Uks suur perepilt oli siis tasuta, fotosessiooni aeg oli tasuta, kuid ulejaanud pildid pidime ostma. Loomulikult ostsime koik pildid, sest nad olid koik nii hasti tehtud. Loppsumma tuli paris kopsakas, kuid pildid ilusad.

Piltide katte saamise paeval naidati mulle lisaks tellitud piltidele kolme suures formaadis lastest tehtud pilti. Need pidin ostma loomulikult lisa tasu eest. Ja kuidas sa jatad ostmata oma ilusate laste pilte (ostmata jatmise korral pidid need prugikasti minema). Jalle jatsin rohkem raha maha kui olin plaaninud.

Mis ma tegelikult oma jutuga oelda tahan, on see, et selline reklaam ja tasuta pildi pakkumine on paris hea reklaam. Inimesed lahevad ju fotostuudiosse oma parimate riietega, loodetavasti on lapsed valja puhanud ja roomsad. Ning kui uks poos, jargneb teisele, kuidas sa lopus valiku teed. Ikka votad koik ja loomulikult maksad rohkem kui alguses plaaninud oled, kuid ega ei kahetse ikka ka. Ning jargmine kord lahen ju sinna samasse kohta tagasi, kust sain hea kogemuse ilusate piltidega. Nii et fotograafid ja muidu ari inimesed oppige omale uusi kliente juurde tooma.

LOTTE

Minu poiss on armunud. Ja seda Lottesse. Ega see tegelikult oige sona ei ole, aga kui ma laseksin, siis vist vaataks ta seda koeratudrukut terve paeva. Hetkel on ta sisse voetud Reis lounamaale ja Anu Lambi inglise keelsest haalest. Kuna teised Lotte videod ei ole inglise keeles, siis ta arvab, et need ei ole nii huvitavad.

SUNNIPAEVAD

Nadalavahetus moodus sunnipaevade tahe all. Mitte kull minu omad. Tudruk oli kutsutud kahele peole. Tegelikult kolmele, kuid igale poole ei joua. Laste sunnipaevasid peetakse siin suurelt. Tavaliselt saadetakse kutsed tervele klassile. Ja pidu ise toimub sellisel puhul kusagil renditud pinnal. Voimalused siin on piiramatud- need on tavaliselt igasugused erinevate teemadega mangutoad, kuid voivad olla ka voimlad, muuseumid, kunstistuudiod, teatrid, manguautomaatidega pinnad, restoranid ja muud soogikohad, isegi toidupoed (tavaliselt on seal kupsetusteemaline pidu), lobustuspargid, ja suvel ka loomulikult pargid ja manguvaljakud. Ja meid on kutsutud koikidesse neisse kohtadesse.

Esimene pidu seekord oli voimlas. Mattide, poomide, huppelaudade, rongaste ja koitega. Esimese tunni jooksul muttasid lapsed voimlas valja oppinud treeneri kae all. Teine tund moodus pitsat ja torti suues. Peo loppedes sai iga laps endale vaikese kingituse koju kaasa, mis siin on taiesti tavaline.

Teine pidu oli keraamika stuudios. Lapsed maalisid ja varvisid peo ajal teatud valja valitud vaikest skulptuuri. Minu laps varvis vikerkaart. Peale seda jalle pitsa ja tordi soomine. Skulptuuri saame katte kull hiljem, sest see peab ahjus kupsema.

Monikord on nende sunnipaevade tahistamisega kull tunne, et miks peab selle asja nii suureks ajama. Kui sellised suured peod algavad juba lapse kaheseks saamisega, siis ma olen kull kindel, et laps seda hiljem ei maleta ja ei oska hinnata. Samas saab laps kuhjade viisi kingitusi ja ma jallegi ei usu, et ta ka neid hinnata oskaks. Lapsed harjuvad saama koike suurtes kogustes ja kui midagi tahavad siis nad seda ka saavad. Ja tihti kusitakse asju, mis teistel lastel on.

Ise maletan oma lapsepolvest sunnipaevi kodus oma parimate sopradega. Need olid armsad ja me tegime oma aja ise ponevaks ja huvitavaks, mangides mange, lahendades viktoriini kusimusi ja niisama lobisedes ja suues. Olulised polnud kingitused vaid pidu iseenesest.

Oma laste sunnipaevi puuan ka ikka kodus tahistada lahimate sopradega. Ja oluliseks on just selle paeva eriliseks tegemine, mitte kingitused (kuigi eks need ka ikka lapsele tahtsad on).

Veel sunnipaevadest raakides, siis minu pisipoja ei joua ara oodata kolmeseks saamist. Kui kellegil on sunnipaev, siis peab see tema sunnipaev ka olema. Kui meil on suurem tordi soomine, siis jallegi peab see tema sunnipaev olema. Peame ka talle laulu laulma ja laskma tordilt kuunlad ara puhuda. Seega oleme joudnud see aasta vahemalt kumme korda, kui mitte rohkem, tema sunnipaeva tahistada.

ILUSAD SOOVID

Aitah teile kallid ilusate soovide eest. Elu on ilus, kui lahked ja kallid inimesed on lahedal oma motetes. Suured tervitused Kullile ja su imetoredatele lastele. Ja siis mu oeraas toi pisarad silma oma kauni salmiga. Veelkord aitah.

Ja alati on hea teada, et oma laps usub siiralt, et olen 10 aastat oma tegelikust vanusest noorem.

MUUSIKA JA SELLE KIRJUTAMINE

Piiga on siis nuud peaaegu 2,5 aastat klaverit ja muusikat oppinud. Iga nadal peab ta ka laulma muusika keeles - solfedzo. Ja eks vennas ikka kuula aegajalt pealt. Nuud on ka meie poiss lihtsalt viisi umisemise asemel hakanud kasutama nootide nimetusi. Millegi parast ainult kull kahte - Do ja Mi. Seega lauluviisid kolavad nuud Do Do Do Mi Mi Do Mi jne.

Yamaha Muusikakoolis on sellel nadalal omaloomingu konkurssi toode sisseandmise tahtaeg. Ja mu tudruk on paris hea laulukeste loomisel. Nad on siiani oppinud muusikapala loomise versiooni A, B ja A ning kusimus vastuse vormis. Ma ei tea loomulikult kuidas see Eestis kaib ja kes need terminid kolavad arusaadavalt. Ise pole muusikat oppinud. Ulikoolis pidin kull kaks aastat klaverit ja floodikest oppima, ehk siis noote tean. Aga vanast peast pole see pilli oppimine enam see. Kuid nende tudruku laulukeste kirja panemine on siiski suures osas minu olul. Ja vaga raske on. Klaveriopetaja vaatas ule ja parandas veidi, kuid lopptulemus on siiski tegemata. Pean ennast jalle kiruma, et olen asjad nii viimasele minutile jatnud. Loodan, et minu sobranna ehk leiab tana aega ja minu juurest labi astuda ja minu kirjutamise too ara lopetada.

MY HALLOWEEN

Piiga kirjutas koolis valmis Halloweeni jutu. See oli nii hea, et ta saadeti isegi koolidirektori juurde seda ette lugema. Mina nagin seda alles esimest korda reedel tema portfoolios. Tahan selle siia ulesse panna. Ma ei hakka seda tolkima, aga neile kes inglise keelt ei raagi on see umber jutustus tudruku mardisandiks jooksmisest. Kirjutise autor on kuue aastane tudruk ja ma ei ole midagi selles tekstis muutnud.

On October 31, me, my mom and my brother went trick or treating in the neighbourhood. I put on a dragon costume. My brother was a lion. It was a hot costume! First I went to Kyla's house and then me and Kyla went trick or treating together. Next we went across the street to a spooky house with flashing lights and smoke. I got three pieces of bubble gum. then we saw another spooky house. It had graveyards. I went trick or treating there too. After that house, me and Kyla went back to our houses. It was very fun going trick or treating. when i got home, I sorted my candy. I got Caramilk and lots of chips. I also got chocolate. when I was done sorting I went to bed. It was very fun trick or treating.

1.KLASSI OPILANE JUHIROLLIS

Tegelikult tahaksin pealkirjaks panna Student-Led Conference, aga seda ma eesti keelde ilusasti tolkida ei oska. Kohmakalt tolgituna oleks see opilase poolt labi juhitav konverents. Ja see toimus eelmisel reedel, kus minu esimese klassi laps oli siis selle konverentsi labi viijaks.

Algusesse tagasi tulles, said lapsed siinsetes algkoolides oma tunnistused katte eelmise nadala kolmapaeval. Koolivaheaega tunnistuste katte saamisele ei jargne, kull aga kohtumine opetajaga ja arutamine, kuidas lapsel koolis laheb ja mida ta siiani teinud on. Esimesed kaks aastat eelkoolis olid nii. Parast tunnistuste kattesaamist, andis opetaja lapse toodest ja tegemistest ulevaate. Tunnistusel polnud tegelikke hindeid, vaid lapse tase vorreldes normiga ja hinnangud erinevatele ainetele.

Nuud siis esimene klass. Tunnistusel on nuud hinded (tahed tegelikult) ja iga aine jarel hinnang lapse saavutustest ja voimetest ning mis voiks olla jargmine eesmark. Paar paeva parast tunnistuse kattesaamist olid lapsevanemad kooli kutsutud, 4-5 kaupa gruppides. Seda siis opilase poolt juhitavaks konverentsiks. Lapsed muideks olid varem koolis selleks harjutanud.

Lisan siia nuud lapsele antud tegevuste nimekirja konverentsi ajaks.

1. Tervita vanemaid klassiruumi.
2. Naita vanematele kuhu istuda.
3. Anna vanematele teada, et sina oled in charge (juhirollis).
4. Loe oma raamatut.
5. Naita vanematele oma kirjatood.
6. Naita oma matemaatika tood.
7. Naita oma loodusopetuse ja teaduse tood.
8. Raagi oma vanematele, mida sa teed koige paremini ja kus sa vajad abi.
9. Kusi kas vanematel on sulle kusimusi.

Nii ka see konverents laks. Meie piiga viis meid oma pingi juurde, kuhu me istusime. Siis luges ta meile ette osa raamatust ning oma kirjatoost. Parast seda naitas ulejaanud toid oma portfooliost. Huvitav on see, et iga erineva aine juures, pidi ta utlema miks ta valis just selle too oma portfooliosse ja mille ule on ta uhke (proud). Viimaseks oli jaanud oma eesmarkidest raakimine ja kuidas ta neid eesmarke saavutada saab ning kuidas meie lapsevanematena saame teda aidata.

Kui tudruk oli oma osa lopetanud, tuli opetaja meie juurde ja ta raakis uleuldiselt lapse saavutustest ja kus oleks arenguruumi. Meie piiga olevat alustanud kooliaastat vaga hasti. Ta on vaga hea lugeja, loeb koike tekste arusaamisegaja ladusalt, nuud saab lugemise vallas tootada ilmekuse kallal. Kirjutamises on ka koik vaga hasti, juttudele saab nuud lisama hakata detaile ja sugavust. Matemaatikas on koik vaga hasti. Ainuke asi mida piiga peaks klassiruumis paremini tegema on osalus vestlustes, ta pidavat vastama, kui opetaja teda kusib, kuid tudruk ise ei algata osalust vestlustest.

Selline oli siis minu esimese klassi lapse koolitoodest raakimise ulevaade. Kokkuvotvalt nii erinev Eesti kogemusega ja nouetega. Lapsele hakatakse juba varakult raakima eesmarkidest ja nende saavutamisest. Oluliseks ei ole siin faktide oppimine, vaid pigem arusaamine nendest. Lisaks on vaga hea, et lapsele toepoolest naidatakse, mida on voimalik jargmisena saavutada ja kuhu ta peaks puudlema.

LOOMAD TORONTO EESTI LASTEAIAS

Laupaeval kogunevad Toronto linna ja selle umbruse lapsed alati Eesti majja, et oppida eesti keelt ja mangida sopradega. Seekord olid kulla tulnud ka loomad Whimz' ist. See on programm, kus lastel on voimalus oppida ja katsuda elavaid loomi ning olla loomade vastu hoolitsev ja aupaklik.

Loomade kulaskaik on saanud novembrikuu traditsiooniks ja see pakub lastele alati palju elevust ja ponevust. Seekord olid kohal seitse looma- kuulik, siil, uss, puukonn, chinchilla, kana ja geko. Kuulik kais kaest katte ja lapsed said sellele pai teha. Siil kais ka laste vahel ringi, kuid kausis olles. Chinchillat, kellel on loomade hulgas koige pehmem karv, said lapsed katsuda ja osadele pandi see isegi pahe, kust viimane ruttu hoidja kate vahele tagasi huppas. Viimasele meeldib tihti "vannis" kaia liiva ja tolmu sees, mida ta ka osadele lastele naitas. Ussi said vaprad lapsed omale umber kaela. Kana said lapsed puudutada ja lapsed said ka naha kuidas kana soi elusaid ussikesi. Ainuke loom, keda ringi liikuma ei lastud, oli konn. Ja see oli vihmametsadest parit puukonn. Pohjuseks konna orn nahk. Viimaseks loomakeseks oli geko, keda lapsed uurisid lahemalt ja puudutasid ka tema nahka.




Lapsed uudistavad kana.

Chinchilla huppamas pea pealt tagasi hooldaja katte.

Uss vapra Johanna kaela umber.

Iga looma puhul raagiti sellest pohjalikumalt; mida ta soob ja kus ta elab ning mis on just vastavale loomale omaparane. Kuulik olevat Kung Fu voitleja, kellele meeldib pidevalt oma tagajalgadega luua. Siil pidavat olema super kakaja (see tegi lastele eriti nalja). Ja lastele ei soovitatud suvel konnasid looduses kinni puuda. Seda pohjusel, et paikesekreemid, mida lastele tavaliselt keha peale suvel pannakse, sisaldavaid toksilisi aineid, mis voivad konnadele olla surmavad.

Oli igati vahva ja lastele kauaks meeldejaav laupaev.