Piiga on siis nuud peaaegu 2,5 aastat klaverit ja muusikat oppinud. Iga nadal peab ta ka laulma muusika keeles - solfedzo. Ja eks vennas ikka kuula aegajalt pealt. Nuud on ka meie poiss lihtsalt viisi umisemise asemel hakanud kasutama nootide nimetusi. Millegi parast ainult kull kahte - Do ja Mi. Seega lauluviisid kolavad nuud Do Do Do Mi Mi Do Mi jne.
Yamaha Muusikakoolis on sellel nadalal omaloomingu konkurssi toode sisseandmise tahtaeg. Ja mu tudruk on paris hea laulukeste loomisel. Nad on siiani oppinud muusikapala loomise versiooni A, B ja A ning kusimus vastuse vormis. Ma ei tea loomulikult kuidas see Eestis kaib ja kes need terminid kolavad arusaadavalt. Ise pole muusikat oppinud. Ulikoolis pidin kull kaks aastat klaverit ja floodikest oppima, ehk siis noote tean. Aga vanast peast pole see pilli oppimine enam see. Kuid nende tudruku laulukeste kirja panemine on siiski suures osas minu olul. Ja vaga raske on. Klaveriopetaja vaatas ule ja parandas veidi, kuid lopptulemus on siiski tegemata. Pean ennast jalle kiruma, et olen asjad nii viimasele minutile jatnud. Loodan, et minu sobranna ehk leiab tana aega ja minu juurest labi astuda ja minu kirjutamise too ara lopetada.
No comments:
Post a Comment