Nadalavahetus moodus sunnipaevade tahe all. Mitte kull minu omad. Tudruk oli kutsutud kahele peole. Tegelikult kolmele, kuid igale poole ei joua. Laste sunnipaevasid peetakse siin suurelt. Tavaliselt saadetakse kutsed tervele klassile. Ja pidu ise toimub sellisel puhul kusagil renditud pinnal. Voimalused siin on piiramatud- need on tavaliselt igasugused erinevate teemadega mangutoad, kuid voivad olla ka voimlad, muuseumid, kunstistuudiod, teatrid, manguautomaatidega pinnad, restoranid ja muud soogikohad, isegi toidupoed (tavaliselt on seal kupsetusteemaline pidu), lobustuspargid, ja suvel ka loomulikult pargid ja manguvaljakud. Ja meid on kutsutud koikidesse neisse kohtadesse.
Esimene pidu seekord oli voimlas. Mattide, poomide, huppelaudade, rongaste ja koitega. Esimese tunni jooksul muttasid lapsed voimlas valja oppinud treeneri kae all. Teine tund moodus pitsat ja torti suues. Peo loppedes sai iga laps endale vaikese kingituse koju kaasa, mis siin on taiesti tavaline.
Teine pidu oli keraamika stuudios. Lapsed maalisid ja varvisid peo ajal teatud valja valitud vaikest skulptuuri. Minu laps varvis vikerkaart. Peale seda jalle pitsa ja tordi soomine. Skulptuuri saame katte kull hiljem, sest see peab ahjus kupsema.
Monikord on nende sunnipaevade tahistamisega kull tunne, et miks peab selle asja nii suureks ajama. Kui sellised suured peod algavad juba lapse kaheseks saamisega, siis ma olen kull kindel, et laps seda hiljem ei maleta ja ei oska hinnata. Samas saab laps kuhjade viisi kingitusi ja ma jallegi ei usu, et ta ka neid hinnata oskaks. Lapsed harjuvad saama koike suurtes kogustes ja kui midagi tahavad siis nad seda ka saavad. Ja tihti kusitakse asju, mis teistel lastel on.
Ise maletan oma lapsepolvest sunnipaevi kodus oma parimate sopradega. Need olid armsad ja me tegime oma aja ise ponevaks ja huvitavaks, mangides mange, lahendades viktoriini kusimusi ja niisama lobisedes ja suues. Olulised polnud kingitused vaid pidu iseenesest.
Oma laste sunnipaevi puuan ka ikka kodus tahistada lahimate sopradega. Ja oluliseks on just selle paeva eriliseks tegemine, mitte kingitused (kuigi eks need ka ikka lapsele tahtsad on).
Veel sunnipaevadest raakides, siis minu pisipoja ei joua ara oodata kolmeseks saamist. Kui kellegil on sunnipaev, siis peab see tema sunnipaev ka olema. Kui meil on suurem tordi soomine, siis jallegi peab see tema sunnipaev olema. Peame ka talle laulu laulma ja laskma tordilt kuunlad ara puhuda. Seega oleme joudnud see aasta vahemalt kumme korda, kui mitte rohkem, tema sunnipaeva tahistada.
2 comments:
Aga sellised peod erinevates kohtades on põnev... kunstistuudio, võimla, muuseum.. väga vahva mu meelest..
Huvitav, kui kalliks see kõik võib minna?
Aga kingid.. jah.. siis ma vist eelistaksin, et osad inimesed kopereeruksid ja ostaks midagi suurt.
Mulle ei meeldi siin see, et kingitakse PALJU asju.. ja muidugi on kõik eraldi pakitud.. iga pisemgi nänn. Miks ei võiks piirduda ainult ühe asjaga...
Sunnipaeva kohad on jah tegelikult ponevad. Eelmine aasta oli uks ponevamatest kohtadest Printsessi Palee. Seal said lapsed ennast riietuda printsessideks ja ruutliteks. Neile tehti make-up ja siis oli neil vaikene fashion show, kus lapsed naitasid oma riietust. Tehti ka diarra loovtoona. Mu tudrukule meeldis vaga.
Kuid sellise peod on tegelikult suhteliselt kallid. Nad on umbes 250 (eesti rahas korruta 10ga)kanada dollarit, mis sisaldab uuri ja ruumi kaunistust, loovtoo materjale ja riiete rentimist, minikord on hinna sees ka vaikene oode. Pitsa ja tort on vaja eraldi osta ning siis igale lapsele vaikene kingituskott ka.
Post a Comment