1.KLASSI OPILANE JUHIROLLIS

Tegelikult tahaksin pealkirjaks panna Student-Led Conference, aga seda ma eesti keelde ilusasti tolkida ei oska. Kohmakalt tolgituna oleks see opilase poolt labi juhitav konverents. Ja see toimus eelmisel reedel, kus minu esimese klassi laps oli siis selle konverentsi labi viijaks.

Algusesse tagasi tulles, said lapsed siinsetes algkoolides oma tunnistused katte eelmise nadala kolmapaeval. Koolivaheaega tunnistuste katte saamisele ei jargne, kull aga kohtumine opetajaga ja arutamine, kuidas lapsel koolis laheb ja mida ta siiani teinud on. Esimesed kaks aastat eelkoolis olid nii. Parast tunnistuste kattesaamist, andis opetaja lapse toodest ja tegemistest ulevaate. Tunnistusel polnud tegelikke hindeid, vaid lapse tase vorreldes normiga ja hinnangud erinevatele ainetele.

Nuud siis esimene klass. Tunnistusel on nuud hinded (tahed tegelikult) ja iga aine jarel hinnang lapse saavutustest ja voimetest ning mis voiks olla jargmine eesmark. Paar paeva parast tunnistuse kattesaamist olid lapsevanemad kooli kutsutud, 4-5 kaupa gruppides. Seda siis opilase poolt juhitavaks konverentsiks. Lapsed muideks olid varem koolis selleks harjutanud.

Lisan siia nuud lapsele antud tegevuste nimekirja konverentsi ajaks.

1. Tervita vanemaid klassiruumi.
2. Naita vanematele kuhu istuda.
3. Anna vanematele teada, et sina oled in charge (juhirollis).
4. Loe oma raamatut.
5. Naita vanematele oma kirjatood.
6. Naita oma matemaatika tood.
7. Naita oma loodusopetuse ja teaduse tood.
8. Raagi oma vanematele, mida sa teed koige paremini ja kus sa vajad abi.
9. Kusi kas vanematel on sulle kusimusi.

Nii ka see konverents laks. Meie piiga viis meid oma pingi juurde, kuhu me istusime. Siis luges ta meile ette osa raamatust ning oma kirjatoost. Parast seda naitas ulejaanud toid oma portfooliost. Huvitav on see, et iga erineva aine juures, pidi ta utlema miks ta valis just selle too oma portfooliosse ja mille ule on ta uhke (proud). Viimaseks oli jaanud oma eesmarkidest raakimine ja kuidas ta neid eesmarke saavutada saab ning kuidas meie lapsevanematena saame teda aidata.

Kui tudruk oli oma osa lopetanud, tuli opetaja meie juurde ja ta raakis uleuldiselt lapse saavutustest ja kus oleks arenguruumi. Meie piiga olevat alustanud kooliaastat vaga hasti. Ta on vaga hea lugeja, loeb koike tekste arusaamisegaja ladusalt, nuud saab lugemise vallas tootada ilmekuse kallal. Kirjutamises on ka koik vaga hasti, juttudele saab nuud lisama hakata detaile ja sugavust. Matemaatikas on koik vaga hasti. Ainuke asi mida piiga peaks klassiruumis paremini tegema on osalus vestlustes, ta pidavat vastama, kui opetaja teda kusib, kuid tudruk ise ei algata osalust vestlustest.

Selline oli siis minu esimese klassi lapse koolitoodest raakimise ulevaade. Kokkuvotvalt nii erinev Eesti kogemusega ja nouetega. Lapsele hakatakse juba varakult raakima eesmarkidest ja nende saavutamisest. Oluliseks ei ole siin faktide oppimine, vaid pigem arusaamine nendest. Lisaks on vaga hea, et lapsele toepoolest naidatakse, mida on voimalik jargmisena saavutada ja kuhu ta peaks puudlema.