Wednesday, August 26, 2009

TORNADO TORONTOS

Nuud uks peaegu, et vana uudis, kuid kuna ma pole vahepeal korralikult internetis olnud, siis tahan seda ikkagi mainida. Nimelt eelmine neljapaev labis louna Ontariot uks suur torm. Nii suur, et mitmed tornaadod lohkusid maju ja puid ning kahjuks sai ka uks 11-aastane poiss laagris tormisvarjus olles surma.
Koige suurem kahju oli minule hasti lahedal. Koigest 10 minuti soidu kaugusel. Ja kahju mis seal oli, on suur. Umbes 200 maja tuleb maani maha lammutada ja veel paljudel votab vahemalt 6 kuud aega, et need elamiskolblikuks muuta. Pilte sellest void naha allpool oleval lingil.


Pilte leiad siit veel lisaks.

Mina labisin seda tormi ka. Koik algas umbes 5 paiku, kui taevas hakkasid kogunema tumedad pilved. Poole kuuest hakkas taevast vett kallama nagu pangest. Ise pidin lastega kella kuuest karateesse minema. Ja siis ma soitsingi labi veega taituvast teest sihtkoha poole. Klaasipuhastajad taiskiiruse peal ja lapsed autos ahhetamas ja ohhetamas. Tee sinna on onneks luhike ja see oli tegelikult alles tormi algus.
Tund aega istusin karate tunnis, kui akna taga oli kottpime ja ainult valgatusi nagi ning muristamist oli kuulda. Klassi loppedes, lapsed jalle autosse ja nuud pidin soitma mehele bussi vastu. Esimesed paar minutit esimese foori taga seistes oli tuul hasti tugev ja sadas jalle hirmsasti ning valkus ja muristas ka. Kuid autos oli kuidagi kindel ja turvaline tunne. Kuid see oli ainult ajutine. Rohelise tule ilmudes ja gaasipedaalile vajutades asjad muutusid. Esiteks oli igal pool vesi. Nii peal, kui all ja umberringi. Ja mul on suur korge pereauto. Tekkis tunne, et olen jarsku tiigis soitmas. Votsin siis kiiruse kovasti maha. Kuid sadu oli nii suur, et isegi labi klaasipuhastajate ma lihtsalt ei nainud aegajalt teed. Otsustasin ka muuta oma marsuuti. Selle asemel, et soita kiirel peatanaval, valisin vaikesed korval teed. Sest vaatamata hirmsale mollule valjaspool, oli kullaga soitjaid, kellel ikka veel hirmus kiire ja lisaks olid osad vaikesed masinad lihtsalt tee aares seismas. Igatahes joudsin onnelikult sihtkohta ja selleks ajaks kui mees autosse istus oli juba vikerkaar valjas.
Juttu loppetades pean utlema, et ise ei marganud suuri tormikahjustusi oma umbruskonnas ringi soites. Olid kull oksakesed maas ja osad foorid ei polenud, kuid see oli koik. Onneks.

No comments: