Thursday, October 9, 2008

ONNELIKUD ONNETUSED

Monikord juhtub nii, et kui asjad hakkavad valesti minema, siis lahevad kohe koik valesti. Mitu asja uksteise otsas ja loppu ei paista olevat. Paris hullud need asjad ka polnud, paar nadalat tagasi juhtus meil nii.
Laupaeva hommik oli meil plaanitud klaveri kojutoomise paevaks. Jatsin mehe auto ja lastega koju, et klaveri toojad ikka kedagi kodust eest leiaks. Eesti lasteaeda laksin sellel hommikul teise opetaja autoga. Minu hommik kulges sujuvalt, kuid koju tagasi joudes, ei olnud klaverit kodus. Mis selle klaveriga juhtus saad lugeda siit.
Parastlounat on tudrukul klaveritunnid. Istusime siis koik autosse, et soitma hakata. Kuid mis liikuma ei hakanud, oli auto. Viimane tegi ainult imelikku haalt. Arvasime, et akki akud. Helistasin sobrannale, et tuleks autoga kohale akut laadima (ei tea nuud siin tapselt, kuidas seda korralikus eesti keeles oeldakse, kui juhtmed pannakse kahe auto aku peale ja siis peaks mitte tootav aku ka toole hakkama). See trikk meie autot toole ei pannud.
Ega midagi muud kui mees hakkas asja lahemalt uurima ja puudis parandada uhte ja teist. Kais isegi akulaadijat ostmas. Auto toole ei hakanud.
Jargmisel hommikul helistasime kohale towtruck'i. Esimene asi, mida see tegi, oli puuda uuesti akut toole panna. Ja see onnestuski! Tuli valja, et mu mees oli ikka oigeid asju parandanud, kuid akulaadija mille ta ostis, ei tootanud.
Puhapaeval jalle autosse ja klaveriopetaja juurde, et eelmisel paeval vahele jaanud klass jargi teha. Poole tee peal, utlesid autol pidurid ulesse. Onneks oli mees roolis ja soiduteel oli vahepealne rada (kust tavaliselt vasakuid poordeid tehakse).
Viisime siis auto ikkagi mehaaniku juurde. Parast luhikest vaatlust tuli valja, et tuleb ara vahetada kogu pidurite susteem, mis votab aega terve paeva. Meie pidime aga tagasitee leidma bussi abil. Paar paeva enne, olid aga bussijuhid otsustanud streikima hakata. Onneks siiski buss tuli, viis meid kodule lahemale ja siis jalutasime veel pooltundi sealt maja juurde. Koju joudes aga avastasime, et me polnud maja ust lukku pannud.
Onneks olid need siiski oneliku onnetused. Oigel ajal, oiges kohas, oige inimese kaes. Auto saime jargmine paev tagasi. Elu on jalle roobastesse ja oma rutiini lainud.

No comments: