Tuesday, June 2, 2009

MOZARTINA


Eelmine nadal olid meie tudrukul tahtsad tegemised klaveri valllas. Reedel kais ta oma esimesel ametlikul klaveri eksamil ja laupaeval osales ta omaloomigu kontserdil. Molemad laksid suhteliselt hasti. Ja heites korvale kriitilise ema rolli, siis utlen, et ta on tubli.

Eksamiks pidi ta valima kolm klaveripala, milleks olid tal Bach'i, Beethoveni ja Griegi palad. Lisaks nendele pidi ta oskama lihtsale meloodiale vasaku kae akordid juurde panna ning mangima kuulmise jargi ette mangitavat meloodiat. Ruumis oli ta ainult eksamineerijatega ning mina kuulasin ukse tagant. Klaveripalad tulid valja paris hasti ning eksami ta labi tegi, isegi nii hasti, et tuli suure naeratusega ruumist valja. Talle anti suuline tagasiside eksami loppedes. Paberil tulemused saabuvad paari nadala parast.

Omaloomingu kontserdist nii palju, et lapsed olid 6 kuni 14 aastased. Vaiksemad lapsed mangisid loomulikumalt luhemaid palasid ja suuremad pikemaid palasid. Minu piiga grupi lapsed on oma enda klaveripalaga tootanud umbes neli kuud. Osadest on naha, et opetaja on aidanud ja osad on teinud omapead. Minu tutar kuulub viimasesse gruppi. Opetaja andis talle kull soovitusi, kuid need ei kolvanud, sest siis pole see enam tema lugu. Teine asi, millega mu tutrel raskusi on, on oma loo harjutamine. Voi oigemini ta harjutas kull, kuid sageli ta tegi vaikesi muudatusi oma palasse. minu viga oli see, et ma ei hakanud suurt vaeva nagema ja seda lugu nootidena kirja panema, kirjutasime kull kahekesi kahasse parema kae noodid, kuid vasak kasi jai lahtiseks. ning siis juhtuski, et aeg ajalt tegi ta muutusi. Kokkuvottes kontserdil tegi ta mangides paar viga, kuid see on jallegi hasti kriitiline ema kelleks olen muutumas.

Minu tudruku pala nimi oli Roomus talu. Ning temast on kasvamas Mozartina.

2 comments:

lagrits said...

:) Sellised saavutused teevad südame soojaks.
Ja autori variatsioonid enda loo teemal on ju täiesti loomulikud. Mul näiteks varieerin alati laulusõnadega - no ei jää enda tehtud asjad mehaaniliselt pähe!
"Rõõmus talu" tõi mulle meelde selle, et Anni esimene ja Haapsalu muusikakooli ajast ainus säilinud omaloomingupala oli "Notsu". Kuigi ta põhipill oli flööt, ei saanud ta sellega kunagi sõbraks, pigem kiskus ikka klaveri poole. "Notsu" noodistas ta ise, mõlema käe partiid. Linnalaps, aga loomad hinges :D

Siiri said...

Lapse saavutused on jah vorratud. Tudruk on nii vahva muusikalooja, ainuke asi on, et neile ei ole veel opetatud, kuidas noote paberile markida ning ema, kelle muusika haridus on hasti algeline, naeb nii suurt vaeva, et noodid ja viisid oigesti kirja saaksid.