RICHMOND HILL'i TUUR RATASTEL

Tana oli ilus ilm hommikul. Soe, kuid mitte kuum ja paikseline. Otsustasin lastega ilusate aede jahile minna. Nimelt siinses linnas kus ma elan, korraldatakse iga suvi ilusamate aedade konkurss. Tavaliselt vist pannakse ennast ise ulesse voi oma naabrinaine. Kuid aiad on ilusad ja ma tahtsin see aasta osad nendest ka kaamerasse saada.

Koige kergem on naabruskonnas pikki maid ette votta ratastega. Seega panin lapsed ratastele ja endale rulluisud jalga. Veepudel ja kaamera kotti ning meie teekond voiski alata. Jaht ise toimus selliselt: tudruk oma kiire rattaga ees, tema jarel kolmene venna oma "kiire" rattaga ja lopuks siis mina sabas. Ise poisil silma peal hoides, et viimane liiga kiiresti ei laheks voi vaga ara ei vasiks (siis tuli teda tagant lukata). Kui tudruk silti hoovil nagi, jai ta seisma ja ootama, et ma pilti teeksin ning siis saime oma ringreisu jatkata. Siin on ilusamad pildid.

Tegin paris suure ringi naabruskonnas ja tegin pildi igast aiast, kus silt ouel maas (see punase roosiga), kuid mitte alati ei olnud see ara margitud aed mitte just koige ilusam tanaval. Kaks aeda oli isegi nii hlavad, et ma jatsin nad siia valja panemata. Uks neist oli lihtsalt nii tavaline muru ja teine oli tanaseks raama kasvanud. Pildistamise tegi veidi raskemaks ka see, et mul olid rulluisud all ja vaike poiss rattal, keda hoidsin hoolega tihedama tanavaga liiklusel sabast kinni (ta ratta taga on selline pikk "tiigri saba", kust saab lukata ja hada korral kinni hoida). Aiast, kus on kaarik keset oue, oleks tahtnud teha pildi ule tee, kuid ei mallanud ratastega seda teha.

Aususe mottes pean lisama, et esimene ja viimane pilt on tehtud erineval paeval veidi erinevas piirkonnas. Ja mul on veelgi plaanis sama teemalisele fotojahile minna, kuna linn on ikkagi suurem kui Haapsalu ja paari tunniga ma seda labi kaia ei jaksa. Seega jargmine kord ehk soidan autoga.