BUSKERFEST

Nadalavahetusel toimus Torontos tanava esinejate festival. Korraldajate vaidetel uks Pohja Ameerika suuremaid. Sellel lehekuljel siin on rohkem pilte ja informatsiooni sellest vahvast uritusest.

Meie kaisime oma perega seal ka. Pildid on allpool vaikeste kommentaaridega.

Kui jalgrattaga siin kiiresti soita, siis hakkas vesi valja tulema tegelase arvutist ja juustest ning lopus kais suur vee pahvatus, mis tegi soitja marjaks.

Pedro Portugaaliast.

Pereband.

Dr. Drew Venemaalt. Hasti lahe band viiuli ja kanneli saatel, lisaks kitarrid, trummid ja suntesaator.

Jalgrattur, kes ohus olles soob ouna, samal ajal tuld ja nuga ohku visates.

Tulega mangija ja soidab ise rulllaual.

TORNADO TORONTOS

Nuud uks peaegu, et vana uudis, kuid kuna ma pole vahepeal korralikult internetis olnud, siis tahan seda ikkagi mainida. Nimelt eelmine neljapaev labis louna Ontariot uks suur torm. Nii suur, et mitmed tornaadod lohkusid maju ja puid ning kahjuks sai ka uks 11-aastane poiss laagris tormisvarjus olles surma.

Koige suurem kahju oli minule hasti lahedal. Koigest 10 minuti soidu kaugusel. Ja kahju mis seal oli, on suur. Umbes 200 maja tuleb maani maha lammutada ja veel paljudel votab vahemalt 6 kuud aega, et need elamiskolblikuks muuta. Pilte sellest void naha allpool oleval lingil.

Pilte leiad siit veel lisaks.

Mina labisin seda tormi ka. Koik algas umbes 5 paiku, kui taevas hakkasid kogunema tumedad pilved. Poole kuuest hakkas taevast vett kallama nagu pangest. Ise pidin lastega kella kuuest karateesse minema. Ja siis ma soitsingi labi veega taituvast teest sihtkoha poole. Klaasipuhastajad taiskiiruse peal ja lapsed autos ahhetamas ja ohhetamas. Tee sinna on onneks luhike ja see oli tegelikult alles tormi algus.

Tund aega istusin karate tunnis, kui akna taga oli kottpime ja ainult valgatusi nagi ning muristamist oli kuulda. Klassi loppedes, lapsed jalle autosse ja nuud pidin soitma mehele bussi vastu. Esimesed paar minutit esimese foori taga seistes oli tuul hasti tugev ja sadas jalle hirmsasti ning valkus ja muristas ka. Kuid autos oli kuidagi kindel ja turvaline tunne. Kuid see oli ainult ajutine. Rohelise tule ilmudes ja gaasipedaalile vajutades asjad muutusid. Esiteks oli igal pool vesi. Nii peal, kui all ja umberringi. Ja mul on suur korge pereauto. Tekkis tunne, et olen jarsku tiigis soitmas. Votsin siis kiiruse kovasti maha. Kuid sadu oli nii suur, et isegi labi klaasipuhastajate ma lihtsalt ei nainud aegajalt teed. Otsustasin ka muuta oma marsuuti. Selle asemel, et soita kiirel peatanaval, valisin vaikesed korval teed. Sest vaatamata hirmsale mollule valjaspool, oli kullaga soitjaid, kellel ikka veel hirmus kiire ja lisaks olid osad vaikesed masinad lihtsalt tee aares seismas. Igatahes joudsin onnelikult sihtkohta ja selleks ajaks kui mees autosse istus oli juba vikerkaar valjas.

Juttu loppetades pean utlema, et ise ei marganud suuri tormikahjustusi oma umbruskonnas ringi soites. Olid kull oksakesed maas ja osad foorid ei polenud, kuid see oli koik. Onneks.

KARATE TRIIBUD ja uhke ema

Suvi ja laste suve programmid hakkavad labi saama. Siin on tavaline, et iga asjaliku programmi loppedes tehakse kokkuvote ja hindamine. Lapsele antakse teada, mida ta on saavutanud ja millega edasi tootada ja kus veel paremaks saada. Lapselt eeldatakse tihti eesmarkide seadmist ja siis nende saavutamise jargimist. Ning seda juba vaga varakult, umbes 4 aastaselt. See on iga kui lapsed alustavad siinsel maal kooli.

Tagasi tulles minu pere juurde, siis lapsed ujusid suvel 4 nadalat iga paev ja tegid karated 3 korda nadalas. Ujumises on minu poiss nagu kala, kellele tuleb oelda, et ara naera vees ja pane suu kinni. Tudruk on natuke pelglikum, kuigi need ujumistunnid on ta palju julgemaks teinud. Enam ei kohkle ta pead vee alla panemast, ta ei tee seda just vabatahtlikult, kuid kui peab, siis ikka ujub vee all. Molemad lapsed labisid oma ujumistasemed ja ma olen rahul nende vees olemise oskusega.

Karates oli eile hindamine. Lapsed pidid opetaja jargi tegema karate rutiini. Vaiksemad koige pealt lihtsamad asjad (ma ei tea ise oiget sonavara siin) ja suuremad lapsed raskemad liigutused. Tunni loppedes algas triipude jagamise tseremoonia. Pisikesed koige pealt (3-5 aastased) oma uhe musta triibu valge voo peale. Jargmisena tousid pusti suuremad ja neile anti kaks triipu, kuna nende oskused ja teadmised on paremad. Minu tudruk seisis koos suurte lastega (7-9) pusti ja ootas oma kahte triipu, kuid siis opetaja moodud temas, jattis vahele ja ma ei saanud aru, mis juhtus. Kui koik suured olid saanud oma triibud voode peale, koik plaksutasid ja lapsed istusid maha. Minu tudruk jai opetajaga koos pusti. Ning siis opetaja ultes, et see tudruk on koige parem ja tublim ja puudlikum ning tema on vaart kolm triipu. Mina hakkasin sellepeale nutma. Vanemad minu umber koik kiitsid takka, et on jah tubli tudruk ja vaga osav ning koik kukkusid plaksutama. Nuudsest alates on minu piiga oma grupis senior liige. See tahendab, et ta istub eesreas paremas nurgas ja ulejaanud tulevad tema jarel.

Kahjuks on jarele jaanud ainult kaks klassi veel. Ja ma ei tea kas jatkata voi mitte. Oigemini me kaldume arvama, et me jatka. Vahemalt mitte sellel talvel. Kuigi opetaja tahab teda gruppi, kus nad valmistuvad voistlusteks. Kuid minu piiga on ju juba klaveri intensiivoppes. Ja seal oli ta ka oma klassis parem, kes sai eksamil koik A-d ja imepisikese stipendiumi tanu oma tulemustele. Ning lisada karate veel intensiivtasemel oleks liiast. Ehk siis kord nadalas, kuid ma ei tea kas sedagi ehk palju saab.

Loppuks tundub, et mida iganes mu kallis piiga ette votab, on ta selles parim. Ta lihtsalt on hirmus puudlik ja tahab olla parim. Ja parima tudruku ema suda pakatab uhkusest.

Muidugi ei olnud mul fotokat kaasas sellel tahtsal sundmusel, kuid pilt on tehtud tavalises karate tunnis.

Richmond Hill'i ilusad aiad

Lisa siia veel uued pildid minu naabruskonna esiaedadest, kes on osalenud ilusate aedade konkursil. Ringi soites olen vaadanud, et kuigi enamus margitud aiad on ilusad, siis on ka osad taiesti tavalised ja osad isegi pisut raamas. Ja osad markimata aiad on veelgi ilusamad. Kuid eks see vist juhtu, kui linn on hasti suur. Koik ei vaevu ennast ja oma aeda ulesse upitama.

Toronto CN Torni pildid

Leidsin tana ulesse uhed kahe aasta tagused pildid Toronto tornist. Kuna torn on ikka alles ja pildid ilusad siis panen nad siia ulesse.

Paar viimast pilti on tehtud labi klaasporanda. Allpool on naha Toronto pesapalli staadionit.

Veel moned faktid sellest tornist:

1. Torn on 553.33 meetrit korge ja maailma korgeim.
2. Ehita,a hakati seda 6. veebruaril 1973 aastal ja lopetati 40 kuud hiljem 1976 aasta juunis.
3. Torni ehitamine laks maksma 63 miljonit dollarit.
4. Torn on ehitatud vastupidama 8.5 magnituudi tugevust maavarisemist ja tuult, mis puhub 418 kn/h.
5. Aasta jooksul loob torni valk sisse umbes 75 korda.
6. Lindude rande ajal kustutatakse liigsed valistuled ara, et valtida lindude vigastust.
7. Kuue kulgsed klaasist liftid soidavad 22 km/tunnis, et jouda ulesse 58 sekundi jooksul.
8. Selgel paeval naeb CN torni vaatetornist 160 kilomeetri kaugusele.
9. CN torni klaasporand oli esimene samalaadne, kui ta avati 1994 aasta juunis. Klaas on 5 korda tugevam, kui kommertsehitiste porandad peaksid olema. Kui 14 joehobu mahuksid lifti, siis see porand peaks nende raskusele vastu.
10. Vaateplatvormil olev restoran teeb taispoorde 72 minuti jooksul.
    
    

HOT JA LIIGA KUUM

Ilmad on ule nadala olnud hirmus kuumad, niisked ja sudused. Nii kuumad, et temperatuur koigub enamus paevast 30 umber, kuid koos ohuniiskusega on tegelikult 40 ringis. Valjas olles on hasti kuum, niiske ja ebamugav. Kuigi uudistes raagitakse, et nuud lopuks on kohale joudnud toeline Toronto suvi ja nautige.

Kuidas on voimalik nautida ilma, kui ohust puudust tuleb, higistamine on loomulik ning paike sona otseses mottes tapab. Ehk naudiksin seda ilma, kui mul oleks hoovil bassein ja siis saaksin istuda kaelani vees. Kuid hetkel olen olnud paeval enamuse ajast toas. Proovin lastega varakult oue minna, et tagasi olla 11ks. Ohtul saab jalle oue minna parast 7 ehk. Kuid ega ma vaga kurda. Toas on ka monus olla. Voi siis lihtsalt sopru kulastada. Aga ma olen lihtsalt monikord hammastanud, mida inimesed suureparase suve ilma all motlevad.

Juuli, mis oli kena, sooja umbes 25 kraadi ringis, oli 17 aasta jooksul kulmem juulikuu rekordites. Mina igatahes nautisin, ikkagi soojem kui Eesti suvi ja monusalt paras.

Canna liilia ja teised oied

Ma olen nii vaimustatud neist suurtest Canna liiliatest. Mul on neid aias kahte sorti, uks kollane ja teine (pildil) veidi punakate triipudega. Jargmiseks aastaks plaanime neid juurde osta.

Lisaks veel kollaseid oisi aiast.

Ja siin on floksid oma hiilguses. Roosad oitsevad mul koik, kuid mu aias on ka valged floksid, mis vajavad veel ehk nadala, et korralikult oitsema hakata.

Orava eine

Selline vaade avanes uhel parastlounal laste mangumaja trepi peal. Mannipuul on hetkel rohelised kabid ja need tunduvad olevat paris maitsvad. Eelmisel paeval nagin orava, kellel oli roheline kabi paris hambus alles. Igatahes see kabi on soodud paris viimase peale.

Philippa Gregory

Raamatutest veel. Ma olen oma lemmik kirjanike hulka lisanud Philippa Gregory. Tema kuulsaim raamat on The Other Boleyn Girl, millest on filmgi tehtud. Esimene raamat mida mina lugesin, oli The Boleyn Inheritance. See raagib kuningas Henry VIII ja tema uuest kolmandast naisest ning oukonnast inglise kuningakojas. Hasti haaravalt kirjutatud raamat.

Just hiljuti lugesin sama autori jargmist raamatut The Other Queen. See oli raamat, mis raakis kuninganna Elisabethist voi oigemini teisest kuningannast Mary of Scotland. Ja selles raamatus on kolmaski tugev naistegelane Bess of Hardwick.

Nuud olen alustamas Philippa Gregory kolmanda raamatuga The Constant Princess.

Koikidele, kes on huvitatud ajaloo taustaga fictionitest, on Phillipa Gregory uks parimatest.

A Thousand Splendid Suns

Viimasel ajal olen rohkem lugema hakanud. Tavaliselt votan endale lugemist raamatukogust uute ja populaarsete raamatute riiulist. Kuid seal olevat valikut saab koju votta ainult 7 paevaks. Kuid ega mul selle vastu midagi ei ole. Veidi vahem und ja kodutoid saab kull sellele vaatamata tehtud.

Raamatu nimi mida tahan siin mainida on A Thousand Splendid Suns. Autoriks Khaled Hosseini. See on lugu Afganistaanist viimase 30 aasta sundmuste pohjal naise elu pilgu labi. Vorratu lugemine. Jutt tegelikult kurb. Nii kurb, et kui ma seda lugesin laste karate tunnis, umbritsetuna teistest vanematest, hakkasid pisarad jooksma ja ma ei suutnud pidureid panna. Isegi lapsed kusisid, et mis juhtus.

Soovitan soojalt ja ise tahan nuud leida selle sama autori poolt veelgi kuulsamat raamatut, mille jargi on filmgi vandatud - Kite Runner.

Kooliks valmis

Kool algab Kanadas alles 8 septembril, kuid meie laps on igatahes selleks valmis ja ootab kooli. Juba paar nadalat parast kooli loppu hakkas ta lunima, et lahme ja ostame juba kooli asjad ara. Neile anti suvel koos tunnistusega jargmise aasta vajalikke asjade nimekiri. Seega oli see list pidev meeldetuletaja. Igatahes asjad on nuud olemas. Laps rahul. Ja varsti voib alata 2 klass.

BANAANI JOHVIKA MUFFINID

Ma armastan muffineid. Ja ma kupsetan neid vahemalt korra nadalas. Tavaliselt teen ma banaani muffineid. Kohvikus kaies aga ostan alati johvika omasid.

Seekord otsustasin teha aga tavalisi banaani muffineid ja lihtsalt lisada johvikad juurde.

Kuna ma ei olnud kindel, et poiss soob johvikaid, siis tegin paar tukki ilma. Lisasin uhele isegi varvilist suhkrut peale, sest see on jalle poja lemmikuks. Tulemuseks tuli kolm erinevat muffinit uhest ahjust.

RETSEPT on siin:

1 1/2 tassi jahu
1 tl soodat
1 tl kupsetuspulbrit
1/2 tl soola
3 sodiks purustatud banaani
3/4 tassi suhkrut
2 klopitud muna
1/3 tassi sulatatud void
1 tass johvikaid

1. Soojenda ahi 200 C. Maari muffinivormid rasvainega (voi kasuta pabervorme).
2. Sega kokku jahu kergitusainetega. Teises kausis sega suhkur voi ja munadega. Lisa banaanid. Nuud sega banaanisegu jahuseguga. Lopuks lisa johvikad ja sega ettevaatlikult moned korrad.
3. Pane tainas vormidesse ja kupseta umbes 15 minutit. (kontrolli igaksjuhuks veidi varem)
4. Parast ahjust valja votmist lase umbes 10 minutit jahtuda ja siis tosta muffinid vormidest valja.

Kui tahad teha nagu mina, kolm erinevat sorti, siis enne kui lisad johvikad, taida taignaga nii mitu vormi kui soovid ilma johvikatega. Seejarel lisa taignale johvikad. Voi kui sa ei ole johvika armastaja, siis jata need hoopis retseptist valja.

HEAD ISU!!!!

Floksid ja muud

Tuutan nuud teid jalle siin om aia lilledega. Floksid on nuud oitsema hakanud ja uks uus Kanna liilia, mis me alles ise see aasta ostsime. See viimane on nuud paar paeva oitsenud ja ma tegin sellest pildi, peale vihmasadu. Selleparst on ta veidi norgus.

TORONTO ILM

Pilt CTV

Lopuks on kohale joudnud toeline Toronto suvi. Hasti kuum, niiske ja sudune. Eile sadas kovasti vihma, muristas ja tormas ning temperatuur koos ohuniiskusega 41 kraadi kell 9 ohtul. Ohtul algas ka hasti suur aikesetorm, mis kestis ikka paris paar tundi ja siis varahommikul moodus vist jargmine aikesetorm, sest ma kuulsin oosel ka muristamist. Mis seekord hasti huvitav oli, et valkumine kestis hasti kaua, lausa paar tundi jarjest. Taevas muutkui helendas ja helendas. Mulle tegelikult meeldib valkumist vaadata ja sellistel kordadel igatsen ma taga meie 17 korruse linnakorterit, kust avanes suureparane vaade peaaegu, et tervele linnale. Pilt ongi tehtud Toronto kesklinnast (pilt ei ole kull minu oma).

Igatahes tegi torm kullalt palju kahjustusi, kuid onneks mitte minu kandis.

Tana parastlounat lubab jalle aiksevihma.

Meil on siin kohalik uudistekanal, mis naitab 24 tundi oopaevas ilma, uudiseid, liiklust, ariuudiseid jne. Paris sageli olen puudnud sealse ilma ennustuse pohjal paevaplaane teha. Kui lubab vihma, siis midagi tubast uritust ja kui paikseline siis ikka oues. Kuid millegi parast see suvi on lubanud palju vihma, mida pole tegelikult sadanud. Vahemalt mitte siin. Nuud pean lihtsalt vahem usaldama seda ilmateadet.

P.S. Hiljem leidsin veel sellise fakti, et Toronto CN tornist 50 km raadiuses loi valku 4900 korda selle tormi ajal.

RICHMOND HILL'i TUUR RATASTEL

Tana oli ilus ilm hommikul. Soe, kuid mitte kuum ja paikseline. Otsustasin lastega ilusate aede jahile minna. Nimelt siinses linnas kus ma elan, korraldatakse iga suvi ilusamate aedade konkurss. Tavaliselt vist pannakse ennast ise ulesse voi oma naabrinaine. Kuid aiad on ilusad ja ma tahtsin see aasta osad nendest ka kaamerasse saada.

Koige kergem on naabruskonnas pikki maid ette votta ratastega. Seega panin lapsed ratastele ja endale rulluisud jalga. Veepudel ja kaamera kotti ning meie teekond voiski alata. Jaht ise toimus selliselt: tudruk oma kiire rattaga ees, tema jarel kolmene venna oma "kiire" rattaga ja lopuks siis mina sabas. Ise poisil silma peal hoides, et viimane liiga kiiresti ei laheks voi vaga ara ei vasiks (siis tuli teda tagant lukata). Kui tudruk silti hoovil nagi, jai ta seisma ja ootama, et ma pilti teeksin ning siis saime oma ringreisu jatkata. Siin on ilusamad pildid.

Tegin paris suure ringi naabruskonnas ja tegin pildi igast aiast, kus silt ouel maas (see punase roosiga), kuid mitte alati ei olnud see ara margitud aed mitte just koige ilusam tanaval. Kaks aeda oli isegi nii hlavad, et ma jatsin nad siia valja panemata. Uks neist oli lihtsalt nii tavaline muru ja teine oli tanaseks raama kasvanud. Pildistamise tegi veidi raskemaks ka see, et mul olid rulluisud all ja vaike poiss rattal, keda hoidsin hoolega tihedama tanavaga liiklusel sabast kinni (ta ratta taga on selline pikk "tiigri saba", kust saab lukata ja hada korral kinni hoida). Aiast, kus on kaarik keset oue, oleks tahtnud teha pildi ule tee, kuid ei mallanud ratastega seda teha.

Aususe mottes pean lisama, et esimene ja viimane pilt on tehtud erineval paeval veidi erinevas piirkonnas. Ja mul on veelgi plaanis sama teemalisele fotojahile minna, kuna linn on ikkagi suurem kui Haapsalu ja paari tunniga ma seda labi kaia ei jaksa. Seega jargmine kord ehk soidan autoga.