Puhapaeval oli siinkandis esimene suve jahedam ilm. Ma ei maleta millal viimane kord pidin midagi pikkade varrukatega selga panema. Kuid seekord lastega oues mangides laks vaja jakki. Ka lapsed said soojemad riided selga.
Koik see tuletas meelde, et suvi on ilus ja hea, kuid varsti saabub kooliaeg ja sugis. Tudruk ei joua muidugi kooli ara oodata. Ja suureks mureks tema jaoks on ka, et me pole talle ikka veel koolitarbeid muretsenud. Vaja on ju uut koolikotti, paljude taskutega, sest 1.klassis on palju asju kooli kaasa vaja votta.
Siinses koolis tahendab, et nuud hakkavad koolipaevad olema ule kuue tunni pikad. Vaatamata klassile algab kool hommikul umbes 9st ja loppeb poole neljast. Lapsed lastakse koolimajja hommikul sisse ja katte saab nad alles paraslounat. Vanemad (voi hooldajad) peavad viima ja tooma. Laps tohib iseseisvalt koju minna kui ta on 12 aastane. Siin ma motlen oma vennapojale, kes alates 1klassist jalutab kooli, koju ja trenni enamasti iseseisvalt. Ja motlen, et vahva kull, kuid ise ei pelga oma vaikest last siiski linnatanavatele uksi lasta. (Vot nii ara hirmutatud on siinsete juttude ja juhtumistega).
Kuid veel on jaanud viimased kaks nadalat ja ma puuan seda suve nautida nii palju kui annab.
No comments:
Post a Comment