Wednesday, October 7, 2009

Rahvusvaheline uritus




Tana hommmikul pidime kooli jalutama. Minu tudruk, kes on hoolas reeglite ja noudmiste jargija, ei olnud teist moodi nous. Nimelt tana oli rahvusvaheline kooli jalutamise paev. Ma ei tea muidugi, kui rahvusvaheline see uritus tegelikult on, kuid seda siin tana tahistatakse.




Tousime siis veidi varem ulesse, panime koik riidesse ja oue me laksime. Poiss istus ratta selga, meie piigaga jalutasime. Ilm oli pilvine ja tuuline, kuid onneks lubatud vihma ei sadanud. Aga kooli minnes, siiski ma vaga palju kondijaid ei nainud, ehk oli siiski ilm mojutajaks.


Koolioue varava juures seisid veidi vanemad tudrukud, kes andsid koikidele kooli tullijatele kleepeka, et nad tulid ikka kooli jalutades. Hiljem nad vaatavad, millises klassis oli koige rohkem jalutajaid, see klass pidi saama suure auhinna.


Saatsin lapse kooli, ise tulin poisiga tagasi. Hirmus vasitav on hommikul see kolm kilomeetrit maha jalutada (edasi tagasi). Kuid minu osa maailma rohelisemaks muutmisele on siiski tehtud (autot ei kasutanud ju). Ja osalemine rahvusvahelistes uritustes on ka hea.

3 comments:

L said...

Kas toesti oli 3km raske? Oskari kooli on edasi/tagasi 4km, seda kondisin mina 2 korda paevas ja nuud teeb seda ema 2 korda paevas. Lisaks muidugi muud jalutuskaigud.

Siiri said...

tegelikult pole 3 km muidugi raske. Esimesel kooliaastal kui mees kais autoga tool ja mul polnud muud kui jalajoudu kasutada, kaisin ka igapaev kaks korda edasi tagasi. Kuid siis oli poiss piisavalt pisike ja vankris ning hea oli lukata ilma igasuguse vastupunnimiseta lapse poolt.

Ja tegelikult peaksin tublim olema ning ikka rohkem jalutama. Ja hea on seda vahemaad kaia, kui aega on palju ja kiiret pole.
hetkel on mul kodus kulaline, kes ootas hommikusooki, seega tegin selle hommikuse kaigu pool joostes ja ratast tagasiteel "sabast" lukates.

Silva Kiili said...

Siingi oli täna päev nimega Jalgsi kooli. Hea mõte iseenesest, aga minu loogika ütleb, et mis vahet seal on, kui koolibussid ikka sõidavad ja pooltühjadena kütust raiskavad. Pealegi ei tohi ju lapsed ise tänavatel käia, keegi peab saatmiseks aega leidma. Siin, tunudub, pole sellist vaba aega just paljudel.