Minu kolmadas klassi kaiv tudruk tavaliselt koolitood koju ei too. Ta jouab koik juba koolis ara teha. Kuid aeg ajalt ta lihtsalt tahab kodus oppida. Tema lemmikuks opitooks on sonade oigekirjutus. Ja inglise keeles on see osa keeleoppest. Sonade oigekirjutus on mu lapsele kuidagi loomulikult selgeks saanud (vist paljudest raamatute lugemisest). Enamus lihtsalt tavaparased sonad on tal selged, kuid talle meeldib oppida ka raskeid sonu - Marvelous voi diligently - naiteks. Kui ta teebki vea nendes sonades on see ainult uks puuduv e taht.
Eile toi ta koju uhe pika nimekirja inglisekeelsetest sonadest, mida opetaja ohutab neid oma juttudes kasutama. Ja siis ma otsisin sealt raskemaid sonu ning lasin tal neid kirjutada. Samal ajal mu eelkooli poiss kopeeris oma inglisekeelseid sonu, kuid ta vasis mone aja parast ara. Ja siis ma otsustasin, et las poiss loeb sonu tudrukule ette. Poiss oli loomulikult sellega vaga rahul - tundis end tahtsa opetajana. Kuna ma koige raskemad sonad olin juba ette lugenud, siis poisi roomuks jai lugeda sonad, mis talle joukohased olid.
2 comments:
Ütle tublile lapsele seda ka, et inglise keele sünnimaal, aga ka mujal siinpool maakera võiks marvellous britipäraselt kahe l-ga kirjutada - ma vaatasin esiotsa, et valesti on, aga, ennäe, hoopis US English :)
Kanada inglise keel on kuidagi segu US ja briti keelest. Nii, et osad sonad on ikkagi "inglise paraselt" :). Tegu siin selle inglise keelega. Isegi aktsent on meil siin ju erinev.
Post a Comment