Kaisin koos tudrukuga ule pika aja kinos. Ausalt oeldes pole ma kinos kainud viimased kuus aastat. Pohjuseks ikka meie vaiksed lapsed, keda pole kellegi teise hoole alla jatnud. Tudruk on nuud nii suur, et talle meeldivad filmid ja ma arvasin, et oleks ponev piiga kinno viia. Kaisime vaatamas "Horton hears Who!". Film pohineb Dr. Seussi samanimelise raamatu alusel.
Meiega oli kaasas tudruku klassivend emaga. Ja see oli hea, et kaks omavanust last vaatasid filmi koos. Terve filmi ajal raakisid nad omavahel- mis nuud juhtub?; Kas see on hea tegelane?; Kas see on paha tegelane?; Kuhu ta kadus?; Kas ta saab surma? jne. Tundus, et filmi ajal saab raakida ja seda samal ajal nautida. Uksi olles lapsega poleks ma suurt tal raakida lasknud, vaid oleksin tal palunud filmi vaikselt vaadata.
Film oli hea - naljakad tegelased, ilusad joonistused ja hea sonavara, viimast on uuemates filmides harva leida. Nuud tahan Dr. Seussi raamatut koos lastega uuesti lugeda ja ootan millal DVD valja tuleb.
No comments:
Post a Comment