Esimene koolipaev Kanadas

Eile algas Kanadas kool. Esimene paev parast suvepuhkust. Lilled? Aktus? Sama opetaja? Samad klassi kaaslased? Vastused viimastele kusimustele on - ei, ei, ei, ei. Jah, vahemalt meie siinses koolis on nii. Igal aastal vahetuvad opetajad ja klassikaaslased. Lapsed paigutatakse tavaliselt vastavalt voimetele ja iseloomudele, kuid see tahendab sageli, et klassikaaslane kellega said eelmine aasta parimaks sobraks, on nuud teises klassis ja sina pead endale uue sobra omas klassis muretsema. Kuid eks selline ongi siinne uhiskond, pidev muutus ja valmisolek uues kohas vette hupata ning sa pead oskama sopru teha igas olukorras. Sotsiaalne areng on siin tihti akadeemilisest arengust ettepoole pandud.

Meie esimene koolipaev algas varakult. Tudruk oli juba varakult uleval ja hakkamist tais. Panime talle riided selga, kammisime juuksed ara, soime kohud tais, pakkisime lounasoogi kooli kaasa, tegime pilte maja ees ja aias, istusime autosse ja kooli poole soit algaski.

Loomulikult oli kooliesine autosid tais. Parkisime auto, ja marsissime koolihoovi poole. Koigepealt pidime valja selgitama oma klassi ja opetaja. Koolis kus kaime, hoitakse see saladuses kuni esimese paevani. Kuna liiga paljud vanemad tahaksid naha oma last kindlas klassis kindla opetajaga, kuid kool on selle otsuse omateha jatnud. Ja et ara hoida vanemate sonakat arvamust, siis esimene paev on lihtsalt vota ja jata (loomulikult leidub vanemaid, kes siiski tottavad direktori jutule, et klassi muuta).

Meie tudruk oli paigutatud 2/3 segaklassi. Parim sobranna aga jaeti 2 klassi. Eelmisest klassist on ainult 2 teist tudrukut temaga koos samas klassis, uks aasta vanem (kuna eelmine aasta oli ta 1/2 segaklassis). Lapsed oleksid ise tahtnud edasi olla samade kaaslaste ja sama opetajaga, kuid kool on leidnud neile teise variandi. Meie lapse uus opetaja on juttudele vastavalt vaga hea ja tugeva opetamismeetodiga ehk siis vanakooli opetaja nagu nad siin veidi eakamaid opetajaid kutsuvad. Hasti organiseeritud ja disipliini noudev. Seda laheb tal vist ka vaja, sest minu tudruk juba utles, et neil pidi klassis olema poiss, kes pidevalt haalitseb, isegi siis kui opetaja raagib.

Tagasi koolihoovile. Parast seda kui laps on teada saanud, kus klassis ta kaima hakkab, joonduvad nad klasside kaupa uhte ritta kooli ukse taga. Kooli kella helisedes algab kooli sisse minek. Esimesena lahevad esimese klassi lapsed ja viimasena koige vanemad klassid.

Selja taha jaavad lobisevad vanemad. Kes vahetavad muljeid, kes kus klassis ja milline on teatud opetaja. Lobisetakse muidugi ka muust maast ja ilmast.

Klassides istuvad lapsed esialgu vaiba peal ja siis hakkab laudade taha paigutamine. Tudruku klassis on neli last uhe laua taga- kaks teise klassi last ja kaks kolmanda klassi last. Ja tavaliselt puutakse poisid ja tudrukud laudade taha segamini panna.

Seejarel hakkab reeglite ja kodukorra selgitamine. Mingil ajal on neil koolis aktus ka, kuid see on ainult opilastele ja opetajatele. Tutvustakse uusi opetajaid ja kooli plaane eesolevaks aastaks. Vist.

Paeva loppedes lastakse lapsed kooliouele lahti, kust vanemad voi lapsehoidjad nad siis ulesse leiavad. Lapsed uksinda kooli ja kodu vahel ei jaluta. Alles 12 aastaselt voivad nad seda tegema hakata. Seniks peavad nad taiskasvanu kontrolli all olema.

Muidugi tullakse koju portsu paberite ja informatsiooniga, mida peab allkirjastama ja labi vaatama selle nadala lopuks.

Selline esimene koolipaev siis ongi.