Minu kolme aastasel lapsel on nuud lopuks parast aastast ootamist hambad parandatud. See on olnud pikk ootamine ja stress. Kuid 13 hammast on nuud parandatud ja seda tehti haiglas kui poiss oli magama pandud.
Rohkem kui aasta tagasi, markasin ta esihammaste vahel aukusid. Votsin ta siis hambaarsti juurde, kes leidis lisaks nendele kahele, veel 6. Kuid kuna poiss oli ainult kahene, siis ta soovitas oodata ja vahepeal hambaid hoolega pesta ja hambaniidiga puhastada. Ning koige tahtsam, mitte anda piima parast hammaste pesemist.
Kuue kuu parast laksime tagasi. Poiss oli suurem ja lootsin ehk siis nuud parandatakse hambad ara. Arst vaatas jalle ja arvas, et ainuke viis poisi hambaid parandada oleks ta magama panna, kuid kuna ta on veel nii noor, siis oleks jallegi parem oodata ja vaadata. Hambaarst pani kull uhele tagumisele purihambale ajutise plommi. Ja poiss oli tubli. Ta istus rahulikult, tegi koike, mida arst kaskis tal teha ilma probleemideta. Seega lootsin, et kui jargmine kord kuue kuu parast jalle tagasi lahen, parandatakse koik hambad ara.
Kuue kuu parast laksin tagasi, siis leiti uusi auke ja jallegi arst keeldus hambaid parandamast kohaliku tuimestusega. Ainuke viis kuidas tema vaikeste laste hambaid, kellel on palju auke, parandab on kui laps pannakse magama. Siis olevat kerge ja kiire neid auke parandada ja laps ei saa eluks ajaks traumat.
Mina ei tahtnud ikkagi leppida, selle taieliku magama panemisega. Kartsin anesteesia pikaajalisi tulemusi. Seega votsin poisi uhe teise hambaarsti juurde, kes tegelikult utles samuti, et kuna hambaaugud on vaga raskesti ligipaasevates kohtades, siis parim variant nende parandamiseks on magama panemine.
Nuud siis eelmisel reedel sai poiss haiglasse voetud, kus parast viie tunnist ootamist tulime tervete hammastega valja. Operatsioon ise vottis aega veidi rohkem kui tund, kuid ettevalmistused ja parast ules arkamist olev aeg haiglas, oli pikem.
Meid hoiatati korvalmojude eest. Uks neist oksendamine. Kuid esimesed kolm paeva parast operatsiooni oli poiss tavaline nagu alati. Alles esmaspaeva ohtul (kolm paeva parast haiglaskaiku) hakkas oksendama. Nuud ma ei teagi, kas need on ikka veel korvalmojud, voi on ta kusagilt mone muu viiruse katte saanud. Tavaliselt terve poiss on tana vaga haige.
Lopetuseks nouanne emadele vaikeste lastega. Ara pane last magama teda samal ajal toites. See on minu suur viga. Ja mina tegin seda 2 aastat.
Rohkem kui aasta tagasi, markasin ta esihammaste vahel aukusid. Votsin ta siis hambaarsti juurde, kes leidis lisaks nendele kahele, veel 6. Kuid kuna poiss oli ainult kahene, siis ta soovitas oodata ja vahepeal hambaid hoolega pesta ja hambaniidiga puhastada. Ning koige tahtsam, mitte anda piima parast hammaste pesemist.
Kuue kuu parast laksime tagasi. Poiss oli suurem ja lootsin ehk siis nuud parandatakse hambad ara. Arst vaatas jalle ja arvas, et ainuke viis poisi hambaid parandada oleks ta magama panna, kuid kuna ta on veel nii noor, siis oleks jallegi parem oodata ja vaadata. Hambaarst pani kull uhele tagumisele purihambale ajutise plommi. Ja poiss oli tubli. Ta istus rahulikult, tegi koike, mida arst kaskis tal teha ilma probleemideta. Seega lootsin, et kui jargmine kord kuue kuu parast jalle tagasi lahen, parandatakse koik hambad ara.
Kuue kuu parast laksin tagasi, siis leiti uusi auke ja jallegi arst keeldus hambaid parandamast kohaliku tuimestusega. Ainuke viis kuidas tema vaikeste laste hambaid, kellel on palju auke, parandab on kui laps pannakse magama. Siis olevat kerge ja kiire neid auke parandada ja laps ei saa eluks ajaks traumat.
Mina ei tahtnud ikkagi leppida, selle taieliku magama panemisega. Kartsin anesteesia pikaajalisi tulemusi. Seega votsin poisi uhe teise hambaarsti juurde, kes tegelikult utles samuti, et kuna hambaaugud on vaga raskesti ligipaasevates kohtades, siis parim variant nende parandamiseks on magama panemine.
Nuud siis eelmisel reedel sai poiss haiglasse voetud, kus parast viie tunnist ootamist tulime tervete hammastega valja. Operatsioon ise vottis aega veidi rohkem kui tund, kuid ettevalmistused ja parast ules arkamist olev aeg haiglas, oli pikem.
Meid hoiatati korvalmojude eest. Uks neist oksendamine. Kuid esimesed kolm paeva parast operatsiooni oli poiss tavaline nagu alati. Alles esmaspaeva ohtul (kolm paeva parast haiglaskaiku) hakkas oksendama. Nuud ma ei teagi, kas need on ikka veel korvalmojud, voi on ta kusagilt mone muu viiruse katte saanud. Tavaliselt terve poiss on tana vaga haige.
Lopetuseks nouanne emadele vaikeste lastega. Ara pane last magama teda samal ajal toites. See on minu suur viga. Ja mina tegin seda 2 aastat.
4 comments:
Hea, et hambad korda said.
Me ei ole kunagi juues- syyes magama jäänud.
See eest on meie neljasel veel vajadus emme käest kinni hoida. Öö läbi. Kah halb harjumus.
Hirmus lugu kull, aga nuud on hambad terved ja kolmanda lapsega oled targem :)
Loodetavasti :)
Kas ma kuulsin oigesti - kolmanda lapsega???? :-)
Post a Comment