Parastlouna. Aeg on tudrukule kooli jarele minna. Poiss autosse ja soidamegi kooli juurde.
Nagu alati on seal palju autosid, vanemaid ja lapsi. Keeran parkimisplatsile, hakkan tagurdama ja vaatan, et uks tume auto ootab minu jarele. Tagurdan edasi, kuid see ei lahe mul eriti hasti. Peaksin uuesti edasi soitma ja siis uuesti tagurdama, kuid see tume auto on minu tee eest blokeerinud. Auto uks laheb lahti ja sealt astub valja politseinik. Minul imestusest silmad parani, et kas minuga tahetakse raakida. Tuleb valja, et minuga jah. Endal lendab peast labi tuhat kusimust, mida ma nuud siis valesti teinud olen. Omast teada peatusin iga stop margi taga ja vilgutasin ikka poorde ajal suunda ja kellegile otsa ju ka ei soitnud.
Tahan auto uksest valja hakata minema, kuid mul palutakse autosse tagasi istuda ja aken alla keerata. Kusitakse minu esinumbri kohta, et kus see on. Mul pole aimugi. Ma tean, et seda mul pole, kuid olen arvanud, et taganumbrist on kullalt. Monedes usa osariikides ja Kanada provintsides pole esinumber oluline. Tuleb valja, et Ontarios on vaja. Tean, et mu mees eemaldas selle numbri talvel, kuid kuhu ta selle pani, ei maleta. Nuud kusitakse naha mu juhilube ja auto kindlustust. Siis minnakse nendega politsei autosse trahvikviitungit kirjutama. Mina vaatan aga oma poja istme alla ja naen seal auto esinumbrit. Hoivan selle sealt valja ja naitan seda siis politseile. See on ullatunud, et nae ikka on olemas. Utleb mulle siis, et pangu ma aga see number autole kulge ja votku pildid ning siis peaksin nendega kohtuniku juurde minema ja ehk siis antakse mulle mu eksimus andeks. Ja ara ta soidab.
Vahepeal on mu sobranna tudruku koolist ara toonud auto juurde. Eemalt naen uudishimulike vanemate pilkusid. Osad astuvad ligi ja uurivad, et mida ma valesti tegin. Juttu kui palju. Endal piinlik ja samas olen vihane kaasa peale, kes peaks neid reegleid paremini teadma ja miks ta kull selle numbri eemaldas, kuid kunagi tagasi ei pannud.
Eelmisel nadalal kaisin siis kohtuniku juures koos autost ja numbritest tehtud piltidega. Tadi vaatab neid pilte ja kusib, et miks ma ikka ilma soitsin. Mina vabandan, et olen suudi, kuid see oli ainult uks vaike arusaamatus ja ma enam seda ei tee. Tadi siis ikka rohutab, et ma pean teadma reegleid, kuid seekord ta seda eksimust ei arvesta ja ma ei pea trahvi maksma ja see ei ilmu mu rekordites. Tanu Jumalale.
2 comments:
Olen kuulnud, et tasub alati vaidlustada saadud trahvikiviitungit, sest tihtipeale ei jõuta kunagi sinu probleemini. Teisalt leidub tihtipeale ametnike hulgas küllaltki mõistlikke inimesi, ei olda väga kramplikult tähtsa ametniku „mängimises” kinni.
Ja hoopis muul teemal :). Uurisin kiisude kohta, kui oled huvitatud, siis on see võimalik. Ise alustasime ühe kiisuga, kuid nüüd tean, et oleks võinud korraga ikka kaks võtta, eriti kui nad on samast pesakonnast :). Kirjuta mulle: enet ät rogers.com
Koike tuleb siin vaidlustada ja sageli on tunne, et sa lihtsalt pead enda eest seisma. Isegi see klaveri kolimise lugu oli uks hea oppetund. Alati ole valmis, tee pilte ja vaata asjad ikka ule.
Ma raagin veel oma perega kiisudesse puutuvad asjad ule ja annan sulle teada. Aitah.
Post a Comment