LOOMAAIAS

Eelmine nadal kaisime koik koos Toronto loomaaias. Luhifaktid- loomaias on umbes 5000 looma (ule 460 eriliigi), ule 10 kilomeetri jalaradasid ja suurus 710 aakrit, ehk uks maailma suurimaid loomaaedu. Lisaks loomadele on seal ka vaike veepark, laste loomaaed ja paar loomade oskuste naitamise shoud.

Ilm oli ilus, ja kuna oli nadalapaev, siis ei osanud oodata seal palju inimesi . Kuid tegelikkus oli midagi muud. Kuna on suvi, siis on lastelaagrid ju taies hoos ja miks mitte kulastada loomaaeda selle raames- seal oli palju gruppe oma uhevarviliste sarkidega ja palju lapsi. Lisaks sellele on ka loomaaial oma lastelaager, kuigi need lapsed olid eemal jalutusradadelt ja loomadest, istusid gruppides puude all vilus oma tegevustega.

Meie alustasime loomaaia kulastust kaardi uurimisega, kuhu minna esimesena ja mida vaadata. Loomaaed on ju suur ja ei taha just uhest otsast tagasi algusesse tulla ja siis jalle tagasi minna, kuid tahtsime mahutada kulastusse sisse nii veepargi kui shoud.

Me pole loomaaias palju kainud. Siinses kaisime talvel korra. Ja pisipojale oli see esimene kord. Kaisime, kaisime ja tundsime vasimust ja palavust ning isegi tudimust. Esiteks oli nagu enne mainisin liiga palju rahvast, ja teiseks olid loomad suhteliselt kaugel oma maa-aladel ja kaugetes nurkades. Loomadel on kull siinses elutingimustes paris hea, neile on jaatud vaga suured maa-alad, kuid kulastajana ma suurt neid ei nautinud. Isegi korralikke pilte ei saanud teha. Ja lapsed ei olnud ka vaimustatud. Poisil oli suurim elamus kivide umber jooksmine (nagu alati) ja tudruk ei joudnud oodata veeparki minekuni.

Kokkuvottes ei taha ma niipea loomaaeda minna. Et mitte paris negatiivse tooniga lopetada, siis pean utlema, et eelnevatel aastatel kaisime siin lahedal Aafrika Safaril ja Marineland (seda ei oska ma nuud tolkida, kuid seal olid pohiliselt veelahedal ja vees elavad loomad). Ning need olid palju lahedamad kulastamiseks. Nimelt, lisaks loomadele, olid vahvad shoud ja etteasted ning isegi lobustuspargi soidud.