Kuningal on kitse korvad

 Eile ohtune lugemisraamat oli "Kuningal on kitse korvad". Raamatu autoriks on Katarina Jovanovic, kes on selles raamatus umber jutustanud tuntud serbia loo kuningast, kes hoiab oma lossis vangistuses koik juuksurid, kes loikavad tema juukseid. Uhel paeval votab too julgelt vastu noormees Miro. Kui viimane avastab kuninga ohtliku saladuse, siis on ta hoolas, et mitte seda saladust avalikustada. Aga saladustel on alati viis valja tulla.

See oli siis luhidalt lugu raamatu sisust. Kuid selle raamatu valis valja raamatukogust minu tudruk ja  seda just sinise kleepsu parast selle kuljes. Nimelt on see raamat saanud Kanada lasteraamatu auhinna ja see peab ju siis hea lugemine olema!

Enne magama minekut tahtis piiga siis meile seda raamatut lugeda. Ta istus meie ette (nagu opetaja klassis), tostis raamatu ulesse ja naitas meile esialgu kaanepilti, mille jargi pidime arvama, millest on raamatus juttu. Olles ara kuulanud meie arvamused, andis ta meile omapoolse versiooni- see on raamat, milles raagitakse, et me peame endile meeldima ja ennast armastama just sellistena nagu me oleme.

See on siis esimene lehekulg sellest raamatust, kus on naha kuninga pilti ainult osaliselt ja lause, mis utleb, et kuningas ei lahkunud kunagi oma lossist.

Meie ettelugeja palus meil samuti tahelepanu poorata kuidas kuninga pilt on joonistatud ja kusis meilt, mis on sellele portreele omane. Seejarel jatkas ta lugemist, kuni joudis poole raamatu peale ja kusis siis, mis juhtub jargmisena ja palus meil ka jutustada, millest oli juttu. Tahtis kindlaks teha, et me oleme ikka hoolega kuulanud.

Et juttu pariselt mitte avaldada, siis loppes ju koik hasti, nagu muinasjuttudes ikka. Viimane pilt on siis uuest kuninga pildist, kes on oma pildiga rahul, isegi kui tal on kitse korvad. Vaga vahva raamat ja soovitan soojalt koikidele.

Ja mina naen ikka ja jalle, kui palju minu piiga opib oma opetajatelt ja kui vaga talle meeldib neid jaljendada.