Viimastel nadalatel pole mul mingit isu postitust teha. Elu kulgeb tasapisi, igapaevaste roomudega. Talv on ikka veel siin, kuigi marts on just alanud ja voiks ju soojemaks minna. Kuid siin on tavaline, et martsis saame veel uhe suurema lumetormi, enne kui kevad saabub. Ja talvele tagasi moeldes ja kahetsedes, on see et siiani olen lastega teinud ainult uhe lumememme. Sedagi esimese lume saabudes novembris (?) vist. Lumi lihtsalt on kulm ja karm ning ei paki.

Olumpiamangud tulid ja laksid- ilusa avatseremooniaga ning lopetamisega. Sinna vahele mahtusid minu jaoks Kristiina hobemedali soit ja Kanada meeste hokimangud ning curlingu finaalid. Kanadalased on vaga uhked oma 14 kuldmedali ule. Kuid koige voimsam on siiski jaahoki kuld ameeriklaste ule. Eile koolioues muust ei kuulnudki. Vahemalt uks ema kandis hokikoondise sarkigi.

Ise imestan minu blogi suurema loetavuse tousu.