Tuesday, November 17, 2009

Kuidas ravida lapse kulmetusi ja grippi

Meie oleme siin kulmetustega viimased kolm nadalat voidelnud. Mina ise tegin otsa lahti, paari paeva parast olid lastel samad sumptomid ning isegi kui ma vahepeal olen terveks saanud, siis nuud on jalle minu kord tobine olla. Seekord olen siis oma haale ara kaotanud.

Kuid kui hetkel igal pool on kuulda seagripist ja selle vastu vaksineerimisest voi mitte, siis vahemalt paanikat on kovasti juttudega kulvatud. Kes teab kedagi, kes on surnud seagrippi ja siis jalle kuuled vaksineerimise korvalmojude tottu surnud juhustest (tana raagiti siinses meedias Kanadas esimesest juhtumist inimesest, kes suri vaksineerimise tottu).

Kogu see hype on nii segadust tekitav. Iga paev pean endale korrutama, et koige tahtsam on sailitada kaine pea ja moistus ja jargida oma sisetunnet. Kui mu poisil tousis uhel ool jarsku palavik, siis olin ma juba paris kindel, et hommikul pean Tamiflud arsti juurest noudma minema. Onneks jatkus meie peres palavikku siiski ainult selleks uheks ooks ning edasiseks muretsemiseks polnud pohjust. Aga ma olen ise avastanud, et tegelikult loodan kovasti rohtudele. Kui lastel on koha ja nohu, siis ikka mingisugust ravimit saab antud. Nuud olen otsustanud, et pean siiski rohkem looduslikkele ravimitele toetuma hakkama ja lopetama oma laste murgitamise (seda kull mitte just tosiseselt).

Leidisin uhe nimekirja kuidas ravida oma laste kulmetuse ja grippi sumptomeid, mida tahan siin luhidalt mainida, ilma pohjalikult analuusimata miks uks voi teine asi on hea ja kasulik.

  1. MESI - Mesi on kasulik koha ja kurguvalu puhul. Anda alates esimesest eluaastast ja mitte varem. Pool teelusikat 1-5 aastastele lastele ja 6-11 aastastele 1 teelusika tais ooseks koha rahustamiseks.
  2. NUUSKA NINA - Kolab naljakalt, kuid on oluline lapse nina just eriti enne magama panemist korralikult ara puhastada. Kui laps on veel liiga noor korralikult nina nuuskamise oskuse omandamist, siis kasutage kummist pirnikujulist sustalt (on vist oige sona syringe tolkimiseks) nohu ninast valja tombamiseks.
  3. AURU SALVID -Eukalupti, kampri voi mentooli lohnalisest kreemi tuleks maarida lapse kaelale, seljale ja rinnale. Need ei ravi, kuid loovad kulma jahutava tunde ninas, mis aitab paremini hingata.
  4. SOOLA VEEGA KURISTAMINE- See aitab kurguvalu korral. Sega pool teelusikatait soola sooja veega. Kuid seda lasta teha lastel kes on 4 voi vanemad. Lase enne harjutada tavalise veega.
  5. TOSTA PEA KORGEMALE - Kui laps magab voi puhkab, siis pane ta pea alla palju patjasid. See lubab lapsel paremini hingata.
  6. PALJU PUHKAMIST
  7. NIISKE OHK
  8. PALJU JUUA
  9. KANASUPP JA MUU SOE VEDELIK

8 comments:

Tuuslar said...

Väga vahvad tähelepanekud. Meie just nii teemegi. Lisaks on sel hooajal peaaegu iga söögi sisse üks küüslaugu küüs purustatud ja sibulat surume ka igale poole. See poistele küll ei meeldi, aga kui imepeeneks teha, siis ei paista tükid söögi seest välja :)
Köha teeb hästi lahti ka sooda-auru tegemine. Selle nina puhastamise/nuuskamise kohta ma lisaks veel, et meresoolalahus on hea, seda lasta ninna ja siis voolab kõik ise välja. Eestis oli Humeri nime all, siin olen ka apteekides näinud, aga nime ei mäleta... mingi delfiiniga pakend on vist. Selle pumpamise kohta on öeldud, et võib kõrvakilet vigastada, kuna kõrva tekib rõhk.
Huuh, kui pikk jutt sai :)

L said...

Oliveril on juba 3ndat paeva 39 kandis palavik. Onneks ei olnud diagnoosiks seagripp vaid "paks nohu ja palavik" :) Kui selle palaviku vaid kuidagi alla saaks!

Siiri said...

Suured tanud Tuuslar meresoolalahuse eest. See oli ka uks nippidest, kuid ma ei osanud seda tolkida :). Ja kuuslauk ning sibulad on hea. Ma maletan mu enda ema tegi kunagi mee ja sibula segu, mida pidime sooma kui haiged olime.

Liina- kui hetkel siin keegi kolm paev 39 palavikuga oleks, siis nouaksime siin Tamiflud ja seisaksime ER ooteruumis. Nii ara hirmutatud on siin inimesed selle seagripiga. Kuid loodetavasti Oliver saab varsti terveks.

L said...

Tana hommikul pole tal onneks palavikku olnud (3am aga veel oli). Seagripist arst onneks ei raakinud ja Tamiflud ma vist talle niikuinii anda ei tahaks.

TT said...

Tuleb jah selles meediakäras külma pead hoida.
Canadas on vaktsineeritud 6.6 miljonit inimest, neist 36-l oli tõsisemaid tüsistusi, üks on surnud (tõenäoliselt vaktsiini tõttu) samas on seagrippi surnud 198 inimest (info Public Health Agency of Canada veebilehelt http://www.phac-aspc.gc.ca/alert-alerte/h1n1/vacc/addeve-eng.php)

P.S. Tamiflu on viirusvastane ravim millel pole miskit pistmist vaktsiiniga.

Apteekides müüdavad külmetusravimid (cold and flu) nagu ka kodused segud (mulle meeldib sidrun meega) on siiski vaid sümtomeid leevendava mitte tervendava toimega, kuid ka sellest on kasu kui ei taha öö läbi köhida või tatistada.

Siiri said...

Tana loen uudistest, et Manitobas uuritakse kahte surmajuhtumit, mis on toenaoliselt seotud vaktsiini saamisega. Hirmus moelda, et inimesed vabatahtlikult lasevad sustida vaktsiini, mille korvalmojusid pole piisavalt uuritud ja keegi ei tea korvaltoimete moju aastate parast.

Tamiflu on jah viirusevastane ravim. Kuid siin minu naabruskonnas emad, kes ei lase enda lastele vaktsiini teha, rahustavad ennast sellega, et kui palavik on vaga korge ja muud ei aita, siis Tamiflu on ikka kattesaadav, mis toob palaviku alla.

TT said...

Kui gripi kätte suremise tõenäosus on väga väga väike siis vaktsiini kätte veel palju väiksem (isegi kui need kolm juhtu leiavad kinnitust). Liikluses surma saamine on näiteks Canadas vähemalt 10 korda tõenäosem (~3000 surma aastas) kui seagrippi suremine. Aga ega me selle pärast koju istuma jää ja haruharva mõtleme taolise võimaluse peale. Vaktsineerimine nagu õnnemäng, kui ei vaktsineeri siis seagrippi suremise tõenäosus jämedalt 0,001% kui vaktsineerid siis 0,00001%.

Kõrvalmõjusid on ka toidul mida sööme ja õhul mida hingame (kemikaale täis), neist ei pääse üle ega ümber, peab leppima:)

Unknown said...

Mina soovin omaltpoolt lisada ühe vana väärt nõuande palaviku alandamiseks- nimelt viinasokid. Siin on ka 2 varianti, üks kus kasutatakse nn.külma sokki (lahjendatakse viin ja vesi, kus sees sokid märjaks tehakse ja jalga tõmmatakse) ja kuuma sokki (kuuma vee sisse lahjendatakse viin) ja tõmmatakse jalga ja veel peale omakorda kuiv villane sokk.Viimast varianti olen kasutanud kui lapsel oli ligi 39 palavik, ja ka minu ema on seda mulle teinud). Jälgida tuleb, et sokk ei jääks jalga kauaks, vaid tuleb ära võtta kui jahtuma hakkab, ja pärast jätta kuiv villane sokk jalga. Ja olen saanud ilusti palaviku alla. Ka kasutan külmetuste korral sinepipulbri jalavanni, ja kahh väga tõhus. Nii et looduslikke ravivõimalusi on tegelikult palju. Eelkõige saab inimene ise ennast kaitsta (korralikult käsi pestes jms). Tervist kõigile.