Lapsed alustasid karate tunde eelmine nadal. Need on kolm korda nadalas kuni augusti lopuni. Hea on, et molemad lapsed on korraga uhes klassis ja veel parem on see, et vanemad saavad korvalt vaadata mida ja kuidas tehakse.
Siiani ma olen nii vaimustatud nendest tundidest. Ma istun tunni algusest lopuni suure naeratusega pingi peal. Opetajad on nii vahvad ja toredad, ja lapsed puuavad agarasti. Siiani on mul karateega kokkupuude olnud ainult teleka kaudu. Ehk siis puudus taielik arusaamine tunnis toimuvast. Ning jarsku on mu silmad taiesti lahti lainud. Karate on nii palju enamat kui voistlused voi kaklused filmides. Esimene asi, mida opetaja tunni alguses utleb on, et karate on austus ja disipliin. Eks seda tahaks iga vanem ju oma lastele opetada. Austus opetajate ja vanemate vastu ning asju peab ainult uks kord utlema ja laps peab seda siis tegema. Koigele lisaks opetatakse kuulamise oskust ka, see tundub vahemalt siinsete laste puhul tihti puuduvat.
Tagasi tunni juurde tulles siis opetatakse kordinatsiooni, vastupidavust, voitlusvalmidust, koostood, lihaste tugevust ja muidugi karate liigutusi - looke ja kaitset. Ja kuna karate on parit Jaapanist, siis opivad lapsed jaapani keelt ka, kuna kasklused on selles keeles. Iga tund siiani on olnud erinev ja vaheldusrikas.
Uhesonaga ma olen vaga vaimustatud ja ma naen, et neil on programm lastele ja vanematele samal ajal, mis algab kull sugisel. Kuid kui aeg sobib siis veel aasta loppu hakkan minagi karateed oppima.
Siin moned pildid tunnist.
No comments:
Post a Comment