Oodates imet

Monikord ootan imesid, mis on inimlikust vaatekohast voimatud. Ja kes utleb, millal on aeg usaldada pigem teadust ja uskuda hoopis, et arstid on hoopis kaepikendus Jumalale. Ma pean joudma otsusele, millest pole voimalik tagasi poorduda. Kuid see on raske, sest lootus imesse pole kadunud.

OOD JA UNENAOD

Minu ood ei ole mitte ilusad ja magusad. Seda nuud juba viimased 7 aastat. Samas olen kuidagi harjunud iga natukese aja parast ulesse tousma ja kuigi hommikul argates olen tavaliselt vaga vasinud, siis parast kohvi joomist, on maailm jalle ilus. Pohjused arkamiseks - laps(ed).

Viimasel ajal on vaikemees eriti suureks peavaluks. Ta nutab keset ood ja ainuke viis maha rahunemiseks on ta oma korvale voodisse votta. Isegi siis otsib ta keset ood "emmet", kuid kuna ma ta korval olen, siis see arkamine on ainult pooleldi arkamine, sest kui ma utlen, et emme on siin rahuneb ta kohe maha. Vist olen ta ara hellitanud.

Kuid lisaks nutmisele, mis on oo terror ja loomulik sellele eale, naeb ta ka huvitavaid unenagusid. Viimane asi, mis mind naerma ajas, oli see, kui ta keset ood akki sinist jaatist kusis. Ja kui ma seda talle sonadega pakkusin, siis istus ta voodis ja noudis kaussi.

Vastavalt targematele inimestele on eelkooli laste oised nutmised kullaltki sagedased ja loomulikud. Need juhtuvad just kella 10 ja sudaoo vahel ning pohjuseks, kui laps tuleb sugavamast unest valja kergemasse unne. Tihti laps istub voodis silmad lahti ja ei reageeri vanemate maha rahustamis katsetele. Nutab ja karjub ja vahkreb. Parast sellist hoogu jaab ta jalle ilusasti magama. Hommikul argates laps isegi ei tea, et ta nuttis. Ainuke asi, mida vanemad saavad teha, on hoida laps ohust eemal (liigne vahkremine voib pohjustada, et laps loob ennast mingite asjade vastu). Oudus unenaod esinevad vanematel lastel. Ja nad maletavad, mis nad nagid ning voivad raakida detailselt unenagu.

KUNSTIOHTU

Olime terve koolivaheaja perega koos. Sai palju valjas kaidud ja muidu mangitud. Uhel ohtul aga hakkasime laste algatusel koik koos joonistama. Igauks pidi joonistama uhe pildi ja siis hindama, milline pilt on koige ilusam. Loomulikult tulid koik pildid valja imekaunid ja selge voitja puudus. Pere pesamuna aga oli koige kiirem joonistaja. Sellel ajal kui meie oma uhe pildi kallal pusisime, joonistas tema kolm. Ja aega jai tal isegi ule.

Allpool on kunstiohtu tulemused:

Muideks poiss joonistab hasti oma vanuse kohta. Ja tal on huvitav teemade valik. Kuid parast seda kui ta on pildi valmis saanud, siis enamus kordadel hakkab ta triipe ja suuri ringe oma joonistuse peale tombama. Enamasti kaib see jutu pohjal. Naiteks kui ta joonistab raketi, siis tuli, mis raketi tagant valja tuleb, valgub ule pildi ja igale poole. Ringid muutuvad jarjest intensiivsemaks, mida korgemale rakett touseb. Lopptulemuseks on muidugi suur kriitseldus- kahjuks.

VAHEAEG

Ilm on ilus. Kaasa on tagasi. Lapsel on vaheaeg. Palju haid uudiseid. Kaed tood ja tegemist tais. Aga muidu on tore. Rohkem valjas kui toas. Varsti kirjutan jalle pikemalt.

KOOLI PIDZAAMADEGA

Tana hommikul tousis tudruk ulesse ja vahetas oma pidzaamad..... pidzaamade vastu. Kui vaike vend nagi, et ode tahab kooli minna pidzaamadega, siis ta kuidagi ei leppinud sellega. "Sa ei saa pidzaamadega kooli minna. Koik hakkavad naerma kui sa kooli nii lahed. Kas sa tahad, et nii juhtub?"

Kuid tana on koolis Pidzaama paev. Lapsed pidzaamadega ja pehmete kaisukarudega. Lisaks saavad nad vaadata koolis lastefilmi ja suua popcorni. Selline on kooli viimane paev enne koolivaheaega meie kandis. Tegelik pohjus miks lapsed saavad koolis oppimise asemel filmi vaadata on see, et sugisel koolile raha korjates, lubas koolijuhatus, et kui teatud summa uletatakse, siis autasuks saavad lapsed filmi vaadata ja popcorni suua. Ja kool kogus piisavalt raha, et oma lubadus taita.

Muideks tanane paev moodubki tudrukul pidzaamasid kandes. Parast kooli on piiga kutsutud sunnipaeva peole, kus nad ka peavad olema riietatud pidzaamadesse. Inglise keeles kutsutakse seda slumber party. Tudrukud teevad tudrukute asju, soovad ja vaatavad filmi. Selline huvitav pidu ja paev.

MUDASED MANGUD

Paar paeva tagasi oli siin ilus ja soe ilm. Lumi sulas kiiresti ja ma motlesin, et milline tore paev lasta lapsed lopuks aeda mangima. Andsin neile katte suvised asjad, ratta, labidad, ambrid ja mangumaja juurde nad ukerdama laksidki.

Milline oli siis mu ehmatus kui ma neid 10 minuti parast nagin. Mudased. Peast jalgadeni. Ja manguala oli samamoodi ules sorgitud. Hea, et nad sinna mudasse paris kinni ei jaanud. Enne kui ma nad tuppa lasin, votsin nende mudased saapad ja riided seljast. Tostsin nad seejarel kaenlasse ja viisin kraanikausi juurde. Lastel oli roomu kui palju. Minul jalle topelt tood ja vaeva.

Nuud jaan ootama ilusamaid paevi, kui maa on kuivanud ja tahkeks saanud.

KELLA MUUTUS

Meil siin Pohja Ameerikas muudeti kella moodunud puhapaeval. Oleme nuud suvisel ajal, saastes energiat ja kasutades rohkem loomulikku valgust. Toepoolest pean tuled polema panema alles kell 7 ohtul ja hommikul uldse mitte. Kuid kuidas see suvisele ajale minek alguse on saanud ja kes seda on soovitanud?

Siin luhiulevaade pikema artikli pohjal, mis ilmus siin:

1.Ameerika kongress vottis vastu seaduse 1966 aastal, kus soovitati, et kui suvist aega jargida, siis seda peab tegema kooskolas ja uhiselt., kuid see ei ole mitte esimene kord, kus paeva valguse energiat soovitatakse kasutada.See oli Benjamin Franklin, kes esimesena mainis seda ideed 1784 aastal oma essees pealkirjaga: "Majanduslik projekt, mis kahandab valguse eest maksvat hinda."

2. See idee ei leidnud poolehoidu sellel ajal ja alles rohkem kui 100 aastat hiljem mainis seda ideed inglane William Willett 1907 aastal. Ta kirjutas raamatu “Paevavalguse raiskamine”. Willetti ettepanek oli vaheke keerulisem, kui me seda tanapaeval teeme.

Willett tahtis kella ette keerata 80 minutit, muutes kellaaega neli korda kevade ja suve ajal, iga kord 20 minuti vorra.

Willett ettepanek viidi taide 1916 aastal, kui Briti parlament vottis vastu suveaja seaduse . Kellad lukati üks tund ette suvekuudel. USA jargis seda eeskuju seitse kuud aastatel 1918 ja 1919. Hiljem tuhistati see seadus ebapopulaarsuse tottu.

Teine maailmasoda toi suveaja kasutuse uuesti tagasi. Kongress vottis vastu seaduse 1942 aasta 9 veebruaril, energia saastmiseks lukati kellad ette uhe tunni vorra aastaringselt kuni 30. septembrini 1945.

Alates 1945 kuni 1966, ei olnud siseriikliku suveaja seadust. Sellegipoolest jargisid mitmes kohalikud omavalitsused suveaega. 1966 aastal üle 100 miljoni ameeriklased muutsid oma kellasid ette ja taha põhinedes kohalikule seadustele ja tavadele.

1966. aastal vottis kongress vastu suveaja seaduse, kus suveaeg algas viimasel aprilli puhapaeval ja loppes oktoobri viimasel puhapaeval.1986 aastal muudeti suveaja algus aprilli esimesele puhapaevale.

2007. aastal toodi suveaja algus varajasemaks. Nuud algab suveaeg martsi teisel puhapaeval ja loppeb novembri esimesel puhapaeval.

Eestis mindi esimest korda suveajale ule 1. aprillil 1981.

Tanapaeval laheb suveajale ule umbes 70 riiki. Jaapan, India, ja Hiina on ainukesed suured arenenud riigid, kes ei lahe suveajale ule.

Siin on huvitav lehekulg riikidest, kes kasutavad suveaega.
Ja siin on huvitavad fakte ja nalju, mis on juhtunud seoses suveaja kasutamisega.

JALLE LUMI JA LIBE

Eile oosel sadas kovasti vihma, mis muutus jaavihmaks. Hommikul tousin ulesse lumisesse maailma. Arvasin, et see vaike lumekirme pole hullu. Kuid kui tudrukut kooli hakkasin viima, siis autol hakkaisd rattad ringi kaima - libe, ja vaga libe.

Jatkasin siis vaga ettevaatlikult ja aeglaselt. Kuid, mis ei tootanud, olid pidurid, seda mitte auto vea tottu, vaid teed olid kaetud lume ja selle all oleva jaaga. Onneks oli vaga vahe autosid minu naabruskonnas liikumas ja ma siis soitsin teokiirusega kooli. Stop markide juures igatahes seisma ma ei suutnud jaada, soitsin lihtsalt vaheke aeglustades labi.

Tagasi tulles, oli teedele juba vaheke soola ja liiva raputatud.
Tegin moned pildid auto aknast avanevast teeoludest.

OUNAKOOK 2

Minu blogini joutakse nii tihti ounakooki otsides. Vahemalt 2 korda nadalas. Minu blogi madala loetavuse puhul, on see 2 suur arv. Seega otsustasin lisada uue ounakoogi retsepti. Tegelikult see retsept on rohkem piruka moodi. Ja nimeks on

OUNAKOOGI PIRUKAS

Pirukas enne puru peale panemist.


Ja parast ahjust valja votmist.




Koostisained:

1 piruka pohi
6 tassi ohukesi loigatud ounaviilusid (umbes 6 keskmist ouna)
1 spl sidruni mahla
3/4 tassi suhkrut
2 spl jahu
1/2 ts kaneeli
1/8 ts muskaatpahkel

Kate:
1/2 tassi jahu
1/2 tassi pruuni suhkrut
3 spl voi tukke


Juhendid:
1. Pane ahi sooja 180* kraadi C
2.Sega jahu, suhkur ja kaneel vaikeses kausis. Pane ounaviilud suuremasse kaussi ja raputa peale sidruni mahla.
3.Vala jahu suhkru segu ountele ja sega. Pane ounad piruka vormi.
4. Sega vaiksemas kausis jahu, pruun suhkur ja voitukid. Segu peaks jaama suure puruline.
5. Raputa puru ounasegu peale. (Las jaab vabalt peale istuma, ara suru kokku)
6. Kata pealt hobepaberiga ja pane ahju.
7. Kupseta ahjus 25 minutit. Eemalda hobepaber ja kupseta veel 30 minutit.
8. Lase pirukal jahtuda enne serveerimist.

Mina ostan piruka pohja poest kulmutatuna. Kuid kui seda voimalust ei ole, siis siin on selle retept.
1 3/4 tassi jahu
napuotsatais soola
1/2 tassi tukeldatud void
2 spl suhkrut
1 munavalge segatud 1 spl veega
Juhendid:
1. Sega jahu, soola ja suhkruga.
2. Hooru sisse voitukid kasutades sormi.
3.Sega sisse vesi ja munavalge. Korja tainas oma katevahele.
4. Vormi tainast patsike. Pane kile sisse ja kulmuta umbes tund aega.
5. Pressi tainas piruka vormi pohja.

PS. Pildid ei ole minu tehtud ja retsept on parit allrecipies.com . Mina viilutan ounasid teist pidi, kui pildilt naha, kuid jatan suure kuhila enne puru peale panemist. Ja poest ostetud taignaga on seda pirukat vaga kerge teha.

CRAZY HAIR DAY

Tana on suuremal lapsel koolis hullu juukse paevad. Tegin minagi siis hommikul tudrukule pipi sarnased punupatsid, kuhu lisaks juustele keerutasin sisse ka traadist juhtme, et juuksed oleksid paindlikumad ja seisaksid pusti. Lopuks lisasime veel juukseloksud ja sinise sule.

Googeldamisest

Ma olen avastanud, et ma ei vota vaga kergesti soovitusi ja nouandeid teiste inimeste kaest. Isegi kui ma vaga puuan, ei leia ma seda taielikku usaldust teiste kaest kuuldu kohta. Kuid kui ma vajan mingit nouannet voi vastust kusimustele, mida ma ei tea, siis esimene asi, mida ma teen on googeldan. Olgu see siis mis tahes eluvaldkonnas. Eriti kasulikuna olen leidnud Google just tervisega seotud probleemide vastustele. Ja seda ma usaldan. Tobe mones mottes, et inimesi ei usalda vaid tehnoloogiat ja noandeid interneti kaudu votan toepahe. Kust oleksin kull vastuseid leidnud 30 aastat tagasi?