Kevadtood aias

Nuud lopuks voin oelda, et kevad on siin. Lumi on sulanud, linnud laulavad ja paike sillerdab roomsasti. Eelmine nadal oli isegi paar paeva 18 kraadi sooja. Paar viimast paeva on olnud jahedamad, kuid homme on lootust saada jalle sooja ilma. Koige tahtsam on aga paike ja vihm, mis ohutab taimi ja muru agarasti kasvama.

Seoses sellega oleme ka meie viimased paevad oma aeda ja taimi seal avastamas. Oleme ju esimest aastat siin, ja kui me siia sugisel sisse kolisime, olid enamus taimed ja lilled oitsemise lopetanud. Ja meie aed on paris raamas. Sugisel tuli lumi varakult maha ja koik sugised koristustood jaid suuremas osas tegemata.

Eelmine nadal tegin algust vanade pruunide taimede eemaldamisega. Hea oli naha rohelisi taimede algeid maa seest valja piilumas. Puhapaeval jatkasime koik koos aia rookimist ja koristamist. Huvitav on see, et iga taime, lille ja poosa kuljes voi ligidal on silt selle nime ja hooldusega. Sealt opin siis uusi inglise keelseid nimesid ja kuidas nende eest hoolt kanda. Moned lilled on tuttavad ka. Siiani olen avastanud tulbid, pojengid, roosid ja aia karikakrad. Ulejaanud on tundmatud. Ostsime see nadalavahetusel endile gladiooli sibulaid ja nuud puuan leida ilusa paikselise koha, kuhu nad maha istutada.

Veel tahame oma aias olevad taimed ules kirjutada ja joonistada, et oma aiast parem ulevaade oleks. Peame oma maja umbrust veidi paremini kujundama voi oigem oleks oelda kujundama oma maitse ja vajaduse jaregi.