Sellel nadalavahetusel oli meie lahedal asuvas pargis talve karneval. See on siinse linna suurim talve festival; peresobralik, lastesobralik ja noortesobralik. Karneval algas reede ohtul. Sattisime siis oma suuna labi metsa karnevaliplatsile.
Votsime kaasa oma suure kelgu, kus istus poiss; panime selga soojad riided ja nii me lumisesse metsa suundusime. Terve paeva oli jarjekordne suurem lumetorm labi Toronto liikunud. Metsas oli varske lumi maas ja meie olime uhed esimesed kes jatsid jalajaljed ja kelgujaljed metsa vahele.
See jalutuskaik oli vaga ilus. Paks lumi helendas pimedas oos, puud olid lookas raske lumekihi all, lihtsalt kaunis kaunis loodus.
Kohale joudes avastasime, et ohtune kontsert, on rohkem moeldud nooremale generatsioonile ja meie olime uks vahestest peredest vaikeste lastega. Vaatamata sellele kuulasime paar laulu keskkooli bandilt. Avastasin, et viimase 18 aasta jooksul pole keskkooli bandi muusika repertuuar muutunud (isegi vaatamata kontinendi erinevusele); ikka samasugune raske rocki mangimine trummide ja bass kitarriga.
Kodupoole tagasi minnes nagime kuidas politsei pidas kinni kolm noorukit marihuaana tarvitamise eest. Poisid istusid rahulikult pargi pingil kui politsei luges neile ette nende oiguse mitte raakida, kuna koik mida nad raagivad kasutatakse nende vastu kohtus. Huvitav.
Puhapaeva parastlounal laksime jalle karnevalile. Seekord nagime viikingite kula koos relvade ja igapaevase eluolu asjadega; jaaskulptuuride tegemist; tsirkust; jalgratta trikke; lumelauaga soitmist; koerte voidusoitu; ja hokit hokit hokit. Hoki on siin vaga populaarne, nagime pisikesi 3 aastaseid poisse ja tudrukuid osavalt jaal manooverdamas, ja nagime vanaisasid mangimas. Nuud peame siis ainult ootama kuni enda lapsed haaravad hokikepi katte.
No comments:
Post a Comment