Minu laupaev moodus suuremas osas koogis. Nimelt minu uks Eesti sugulastest tuli siia Torontosse paariks kuuks ja kutsusime ta perega kulla ohtusoogile. Kuna meie pere koosneb kahest kultuurist, siis pean arvestama alati ka teise poolega. Ohtusook sellisel juhul tahendab lookas lauda, suure ja mitmekesise valikuga. Ja minule tahendab see terve paeva koogis keetmist ja kupsetamist. Kuid ma ei kurda. Lopptulemuseks oli pooled eesti toidud ja pooled lahis-ida toidud. Tavaliselt kui meil kulalised kaivad ei tee ma eesti toite, sest leian, et lahis-ida toidud on palju maitsvamad. Ka minu kulalised leidsid seda. (Soin enda kartulisalatit jargmised paevad ise). Minu menuu koosnes keedetud kartulitest ja porganditest, kartulisalatist, laatse supist, kevad salatist, keedetud jogurt lihaga, kofta (hakkliha roog kastmes), riisist ja kanalihast.
Kulalistest endist nii palju, et hea oli naha minu onu ule nii pika aja, ma pole teda vist nainud umbes 10 aastat. Ja kuna ta abiellus nuud kena Torontost parit naisega, siis minu sugulaste ring laienes. See tahendab, et nuud voin oelda, et mul siin sugulased.
Ohtu moodus suureparaselt ja kiiresti. Ei saanudki aru kui aeg kulalistel lahkuda. Loodan ainult, et see ei jaa vimaseks kulaskaiguks.
No comments:
Post a Comment