VEEL KLAVERIST

Parast pikka ja pohjalikku otsimist ja kaalumist otsime endale klaveri eraisiku kaest. Ja seda mitte voora inimese kaest vaid piiga klaveriopetaja kaest.

Lugu ise selline. Otsisin interneti kaudu kuulutusi ja saatsin jarelparimisi uhele muugi kuulutusele. Emaili vastuse nimest nagin, et see inimene hakkab olema mu tudruku klaveriopetaja. Huvitav kokkusattumine. Vastasin emailile ja lopuks otsustasime seda vaatama minna ning tegime pakkumise, mis vastu voeti. Klaver oli kull tolmune ja vahemalt paar aastat haalestamata, kuid omanik lubas selle puhtaks teha ja tehnikul isegi klaveri ule vaadata, et koik ikka tootab.

Nuud olen alates reedest lootnud iga paev, et klaver tuuakse koju, kuid ei. Nimelt klaveri kolimise firma on omaette ooper. Lubadused ja lubadused ja siis tullakse kohale kuid uks mees vahem ja siis lubatakse tulla tana hommikul, kuid siiani ei kippu ega koppu.

Hoian poidlad pihus.

PAEV PAIKESE KAES

Tana oli jalle uks imeilus sugisene soe ilm. Kraade oli ule 20ne ja paike tegi ilma veelgi monusamaks.

Polnud muud valikut kui nautida seda ilusat paeva enne tuulte ja tormide ja lume tulekut. Seda muidugi nuud paevasel ajal ainult poisiponniga. Tema lemmik kohaks on meie tiigiaarne park koos manguvaljaku ja partide, hanede ja luikedega. Votsime kaasa skuutri ja liivakasti manguasjad ning olimegi luhikese aja parast tiigi aares.

Endale haarasin kaasa raamatu, lootuses et pargi pingi peal seda veidi lugeda. Sellest kull suurt midagi valja ei tulnud, kuna mu poiss tahtis, et ma temaga mangiksin. Pean siin mainima, et mu varsti kolmeseks saav ponn ei mangi teiste lastega, kull aga minu voi isa ja oeraasuga.

Parast koolipaeva loppu olime jalle oues. Seekord kull meie endi aias. Minu lapsed ja mu kaks parastlounast lisa last teevad kokku paris kova kisa ja kara ning ma loodan, et mu vaikses naabruskonnas naabrid ei pane seda larmi pahaks.

SUGISTUULED

Sugis on ametlikult siia joudnud. Koos sugisega on toimunud jalle muudatused igapaevasesse rutiini. Ma olen avastanud, et kui midagi mu elus muutub, siis ei ole mul tahtmist blogida. Kui olen oma rutiiniga jalle ara joudnud harjuda, siis olen tagasi postitusi tegemas.

Uued asjad siis septembrikuus- tudruk alustas 1.klassis ja alustas ka oma intensiivset klaveri opet. Lisaks oma kahele pongerjale on mul veel kaks eesti lapsukest parast kooli loppu hoida. Eesti lasteaed alustas hooaega. See aasta hakkasin opetama 3/4 keelekumbluse klassis. Ja ilmad on veidi jahedamaks lainud.

Puuan ikka elust olust pikemalt kirjutada. Kuid seda teinekord.

LOSS

Tana parast pikka ja pohjalikku koristamist, teatas tudruk, et tema sooviks elada lossis. Lossis elades oleks meil igauhel teenija, kes teeks meile asjad ette ja taha. Teenijad koristaksid ja teeksid meile suua. Meie saaksime sel juhul teha mida iganes tahame. Ja ara me ka niimoodi ei vasiks.

Suureparane idee. Nuud oleks ainult vaja suuremat lossi ja kullakotti. Voi vastupidi.

Klaver

Hetkel tegeleme vaga aktiivselt klaveri ostuga. Kool hakkab varsti peale ja koos sellega ka tudruku klaveritunnid. Sellest aastast alates on aga vaja toelist klaverit, suntesaator pole enam piisavalt hea lapse muusikalisele arengule.

Kuid milline valik on meie ees!!!! Uks klaver parem kui teine. Uute hinnad on muidugi soolased. Tegelikult on igas hinna skaalas. Kasutatuid klavereid on palju, kuid siin on ka uks aga... . Uus klaver on ikka uus klaver. Igal klaveril on omad head ja vead ja otsustada, milline on see oige, on nii raske. Tahaks midagi, mis kasvaks koos lapsega ja ei jaaks tema jaoks vaikseks ega kesiseks. Ukskoik, mida siis tulevik tema jaoks toob.

Vanal Vene ajal oli ju nii lihtne. Kohalikus lehes naed paari klaveri kuulutust ja valid nende vahelt valja uuema. Siis tood selle koju ja koik on rahul. Tead, et see oli hetkel parim voimalus. Ei pidanud ennast harima erinevate klaveri brandide vahel, ei pidanud teadma klaveri tehnoloogiat ja kas see on ikka viimase aja oma voi mitte, ei pidanud soitma erinevate poodide vahel, et leida see koige parem hind ja ei pidanud muretsema, et sulle lihtsalt uks asi pahe maaritakse.

Hetkel on tunne, et klaveri kaupmehed (siinkandis vahemalt) on hullemad kui auto muugiesindajad. Jutt jookseb nii ladusalt ning nii veenvalt raagitakse miks just see firma on koige parem. Igast poest lahed valja tundega, et nendel on just see oige ja meile sobiv, mida otsime. Ja nagu autotki ostma minnes on sageli esimene kusimus, millises hinna skaalas klaverit on kavas osta. Ma ei tea ju. Tahaks osta ikka parima- mis oleks maailma tasemel teatud, millel on hea oppida ja edasi areneda, mille heli ja kola oleksid suureparased ja lopuks ka ikka raha.

Muidugi on ka klaverite tootmine Hiinasse (voi teistesse Kaug-Ida riikidesse) viidud. Sellega puutakse hinda all hoida, kuid mina olen ikkagi kuidagi skeptiline nende Hiina toodete osas. Euroopas toodetud uued klaverid on kahjuks kallimad. Miks mitte siis osta kasutatud?

See on uks huvitav teema. Internetis ringi uurides sattusin huvitavate faktide peale. Ma raagin siin kasutatud klaveritest mida poodides muuakse. Tuleb valja, et enamus tuleb Jaapanist. Ja mitte ainult Jaapanist, vaid Jaapani muusikakoolidest, kus seda pilli on piinatud 8 tundi paevas 7 paeva nadalas. Sealsed koolid saavad oma 20+ aastasest klaverist lahti ja siin kandis kusitakse selle eest ikka umbes poole hinnast vorreldes uuega. Uks asi on muidugi veel, et Jaapanist parit klaver on ehitatud Jaapani niiske kliima jaoks, mitte Pohja Ameerika turu jaoks. Garantii, mis poest kaasa antakse (enamasti kasutatud pilli puhul 5 aastat), on enamasti valise kasti jaoks ja mitte klaveriosade peale.

Tana helistasin uhele eraisikule, kes klaverit muus. Tuli valja, et ta muus oma isa poes muugil olevat klaverit. Ei teadnud klaveri korgust ega iga. Utles ainult, et klaver paistab valja nagu 7/8 aastat vana. Andis kull seeria numbri ja modeli numbri, mille pohjal onnestus mul interneti kaudu valja selgitada, et klaver on tehtud umbes 1973 aastal. Seega ule 30 aasta vana.

Uhele teisele ajalehe kuulutusele helistasin varem ka. See oli aga tegelikult poe telefoni number, kus neil oli suurem valik kasutatud pille. Ei ole mul onnestunud leida eraisikuid, kes muuksid mitte vaga vana kasutatud klaverit. Seega oleme enam vahem otsustanud, et peame endale muretsema uue klaveri. Loodan, et tudruk jatkab oma opinguid usinasti ja koik see investeering tasub ennast ara.

SININE

Minu poisile on vaikesest peale meeldinud sinine varv. Ei olegi aru saanud, kuidas see nii valja kujunes, kuid ilmselgelt on see lemmikvarv. Kui oleks vaikemehe teha, siis terve maailm voiks olla sinine. Alati kui kusida, mis varvi sa tahad, siis vastab ta sinine. Poes valib ta sinised kommid, pallid, autod, ja mis vahegi voimalik. Tana raakisime kassi koju toomisest ja kui kusisin, mis varvi kassi me toome, siis vastus oli loomulikult- SININE.