Uus lumi

Tana on meil lumi jalle maas. Lastele tahendab see mangimist lumega, mehele tahendab see lumelabidat ja mulle tahendab see margi riideid :). Tegelikult on lumi tore ja kuulub talve juurde. Talv ilma lumeta on midagi poolikut ja haledat.

Torontos tuli lumi maha juba novembri lopus ja detsembri lopuks oli seda nii palju, et ma ei uskunud selle sulamist enne kevadet. Kuid loodusel on omad viisid ja jaanuari alguses oli paar sooja paeva koos suure vihmasajuga ning nii need suured lumehanged ara kadusid.

TORONTO JA EESTLASED

Torontos elab hasti palju erinevaid rahvusi ja ka eestlasi on siin palju. Olen siin elanud nuud viimased 4 aastat ja uha sagedamini markan eestlasi. Ma ei motle siin eestlasi, keda naen, kui kain Eesti majas, vaid eestlasi igapaevases elus enda umber.

Sellel aastal istusin koos eestlastest abielupaariga kiirabi ooteruumis ja kuulasin nende omavahelist juttu ja juttu telefoni teel arvatavasti oma pojaga. Jargmine paev, kui laksin oma perega maja lahedal olevasse parki, sattusin kokku teise eestlastest perega. Neid ma kull tundsin eesti lasteaiast ja elame suhteliselt lahedal ning ma tean, et nad kaivad selles pargis, kuid ikkagi.

Lisaks sellele kaib minu tutar uhe Eestist parit venelanna lapsega uhes klassis. Ja selle naisega oleme headeks sopradeks saanud. Tana kooli jalutades oli huvitav kuulata, kuidas meie lapsed arutasid kui kaua votab aega lennukiga Eestisse soita. Lapsed olles lapsed puudsid muidugi jarjest suurema numbriga valja tulla :) ja joudsid isegi 3 paevani :).

Jatkates eestlastest, siis minu uhe siinse Toronto sobranna laps kais eestlasest lapsega uhes eelkoolis ja sunnipaeva peol kokku saades oli imestus kui suur, et nii vaike see linn siiski on.

lopetuseks mainin, et lahimas kultuurikeskuses teeb lastele laulutunde uks vahva eesti naine. Nii, et meid on siin paris palju.

BLOGINDUS

Mainisin oma eelmises postituses, et proovin blogimaailmas rohkem kirjutama hakata. Eks ma siis puuan, kuigi tihti kusin endalt, kas asi on kirjutamist vaart ja kas on kedagi, kes oleks huvitatud lugema.

Blogimisega on nii, et oleks ju kull palju raakida - minu andekad, tublid, ilusad lapsed; igapaevane elu; Toronto ja eestlased siin; ja muidu molgutused- kuid asjad tulevad ja mooduvad ning mone aja parast tundub, et mu elu on nii tavaline, et sellest oleks vist isegi igav kirjutada.

Pean siin lisama, et mulle endale meeldib lugeda blogisid, eriti valiseestlaste omi, kuid olen vasinud blogidest kus raagitakse ainult oma lastest. Lemmikblogi on Liina oma http://crankymonkeys.wordpress.com/ ja sealt edasi loen tema lemmikblogisid. Head blogid on ka http://palun.blogspot.com/ ja http://eppppp.tahvel.info/.

Uhesonaga puuan olla tublim ja jahvatada igavatest asjadest; ehk need polegi nii igavad.

UUEL AASTAL UUES MAJAS UUE HOOGA

2008 on siis siia joudnud.

eelmine aasta oli tegevuste rohke. alustasin uue tooga, kolisime uude majja, uude naabruskonda ja kohtusin uute sopradega. tudruk alustas uue kooliga ja mees uue tooga ning poiss hakkas raakima. minu vanemad kaisid meil siin kulas. ja traagikat oli ka, minu mehe vennas elas labi traagilise sundmuse, mis puudutas meid koiki. tanu Jumalale asjad paranevad.

sellel aastal lubadusi ei tee, ehkki tahaks sagedamini hakata oma blogi pidama.

Head uut aastat.

MUUME

muume korterit hetkel. kuna ostsime endale suure ja ilusa maja.

eelmine nadal sai uleliigne nodi ja koli, mida arvatavasti pole jargmise kahe kuu jooksul vaja, kokku pakitud ja sobra garaazi viidud. koristasime ja varvisime veidi seinu ning liigutasime mooblit ringi, seda koike, et korter oleks meeldiv ja suhteliselt neutraalne toenaolistele ostjatele. puhapaeval istusime oma kinnisvara maakleriga maha ja arutasime muugi strateegiat ja koike muud sellega seonduvat, tegime pilte ja nuud alates eilsest ongi korter muugis.

ja huvi on vaga suur. siiani on 8 maaklerit oma klientidega korterit vaatamas kainud. nuud ootame siis puhapaevani, millal votame vastu pakkumisi ja loodetavasti saame korteri muudud.

hoidke poialt.

words words words

Sonad on tahtsad. Enamuse ajast. Nad voivad meile haiget teha, nad voivad meid roomsaks teha ja nad voivad meid motlema panna. Kuid kahjuks monikord utlevad inimesed asju, millest neil aimu pole.

Tana naiteks vestlesin inimesega, kes arvasin on mu sober. Ja ta utles midagi sellist, mis mind siiani vaevab. Jutule rohkem selgust toomiseks pean mainima, et mulle uks lahedane inimene on hetkel kriitilises olukorras ja koik pere vahendid lahevad selle inimese heaoluks. See on veidi raske, kuid ma arvan, et armastus ja lojaalsus on elus koige tahtsamad, mitte raha voi aeg naiteks.

Uhesonaga kui me raakisime elust ja surmast – elu tahendab hetkelist raskeolu ja surm tahendab elu vanaviisilist jatkamist; siis ma eeldasin, et mu sober valib elu ule surma. Kahjuks polnud mul oigus.

Ja nuud ei suuda ma unustada teise inimese arvamust ega talle andestada.




Words are powerful things. Most of the time. They might hurt, they might make you happy, and they might make you think. But sometimes people say things that they have no idea what they talking about. Its sad and its unfortunate.

Today for example I was talking to a person I consider a friend. And she made a comment that still-hunts me. Lets just say I have somebody who is in critical condition and all my family resources are going to for that person’s well being at the moment. It’s hard but I think that love, passion, and loyalty are above all things in life and other things are important (money and time), but shouldn’t hold first place.

So when we are talking about life and death- life means hardship and death means going back to rat race; I assume that my friend is supporting life and death is not an option at all. But unfortunately I was wrong.

Now I can’t forget this person’s opinion and I can’t forgive her.