Toronto Eesti lasteaias on Eesti Vabariigi aastapaeva tahistatud alati klasside pildistamistega. Lapsed, kellel on olemas eesti rahvaroivad, tulevad nendega laupaeval kooli. Klassidest tehakse ukshaaval pilte ning lopus tehakse uks suur lasteaia pilt koik koos.
Lisaks pildistamisele raagitakse tundides Eestist, on aastatpaeva aktus laulu ja tantsuga. Selle aasta lasteaias toimuvast moned pildid siin:
Kaasa lendab hetkel oma kodumaa poole. Reis tuli kull vaga ootamatult perekondlikel pohjustel. Nuud olengi uksi lastega kodus ja loodan, et reis kulgeb sujuvalt. Tanapaeva tehnikale ja voimalustele toetudes jalgin lennuki liikumist reaalajas tanu flightview lehekuljele. Seega naen kui korgel ja kui kiiresti lennuk lendab ja veelgi tahtsam eelpool olevale informatsioonile, millal lend kohale jouab.
Koike seda muidugi eeldusel, et kaasa ikka lennukile lasti. Tanapaeva tingimustes, kus inimesi alati kusagile profiili topitakse. Ja siis lihtsalt "juhuslikult" valitud inimesed peavad labima veidi pohjalikuma kontrolli sokkide vael. Punased lipud tousevad selliste sonade puhul nagu Lahis-Ida, moslem ja palestiinlane. Seda isegi kui reisida Pohja Ameerika passiga. Kusagile on sunnimaa marge alati jargi jaanud.
Tavaliselt minu kaasaga ikka juhtub rannakute ajal peavalusid. Tavalised on "juhuslikud" pohjalikumad koti kontrollid, kuid on juhtunud ka, et ta on pidanud reisima labi erinevate riikide, kui esialgne plaan ette nagi.
Meie esimene ja viimane reis koos Eestisse oli selline. Kaasa, kellel tollel ajal oli uhe Lahis Ida pass, sai Eestisse viisa ja kuna reisisime labi Soome, siis muretses ta endale Schengeni labisoidu viisa. Reis kulges labi Saksamaa lennuvalja. Siinsed lennufirma tootajad aga teatasid, et kuna Schengeni viisa on valja antud ainult labi Soome reisimiseks, siis labi Saksamaa ta soita ei saa. Mulle ja lapsele anti voimalus reisida valitud suunal muutuseid tegemata, kuid kaasale leiti teine Euroopa riik, kelle pinnal ta vois oma passiga oopaeva veeta. Ei suutnud me tootajaid veenda, et Soome ja Saksamaa on molemad Schengeni riigid ja viisa kehtib molemas riigis. Mina keeldusin ilma meheta pikka lendu ette votmast. Lopuks leiti meile molemale reis labi Inglismaa. Tagasi tulles polnud mingit probleemi.
Vahepeal on mitu paeva soojad ilmad olnud. Sadanud kull rohkem vihma ja seega oues pole just eriti monus olnud, kuid lumi on sulanud aarmiselt kiiresti. Ma naen isegi omas aias paljast maad, mida pole viimased kolm kuud naha olnud. Suured lumehanged teede aares naevad valja aarmiselt haledad- hallid, mustad ja tumepruunid- see ehk siis naitab kui "puhas" on ohk, mida me iga paev sisse hingame.
Muideks ma olen veidi laisemaks muutunud oma blogi kirjutamisega. Seda on kull margata isegi kirjutamata sellest. Pohjusteks uued voi oiged vanad hobid, mida olen nuud puudnud rohkem harrastada. Nimelt hakkasin ma jalle kasitooga tegelema. Heegeldasin siin lapsele salli ja nuud koon kampsunit. Tudruk oli nii vaimustatud kinnastest, sokkidest ja sussidest, mida vanaema talle detsembris saatis, et nuud tahab, et ma talle teisegi asju kooksin.
Ja viimasel nadalal haarasin endale raamatu lugemiseks, mis jallegi vahendab minu aega interneti. Minu raamatu lugemine kaib kull ainult 10 minutite kaupa, mida puuan endale salaja leida laste, mehe ja suure maja korvalt.
Tana hommikul tousime jarjekorde kulmalainega. Kulma tana siis -20 kraadi. Laps peab sellele vaatamata kooli minema. Vahe on ainult selles, et neid ei lasta vahetundidel oue, kui kulma on rohkem kui -10 kraadi. Kuigi see ei ka reegliks. Eelmistel kordadel kui on vaga kulm olnud, saadetakse nad siiski valja, kuid vist ainult 10 minutiks. Nii tosiselt puutakse lapsed aktiivsed hoida.
Pisema lapsega paeb jalle paeva toas veetma. Ega ma ei kurda. Lund on ka viimastel paevadel juurde sadanud. Hanged tunduvad olema taevani. Garaazist valja soites on molema teeaare hanged autost korgemad (ja me soidame Toyota minivan'iga). Majaesine hang, mis juba muidu on korge, (kuna uletee elava naabri lumepuhastus auto lukkab selle meie poolele, just ukse ette tanavale) sai veelgi korgemaks. Linna tanavaid puhastav traktor otsustas ristmikul oleva lume ka meie maja ette lukata.
Oma aias pole viimane poolteist kuud kainudki, kuna lihtsalt nii palju lund on, et piisavaid pikki saapaid pole.
Ikka ja jalle motlen ma oma lastest maailma sundmuste taustal. Mu lapsed raagivad emakeelt, kuid neil ei ole voimalik elada isamaal. See viimane piinab mind ja ehk vastab kusimusele minu seotusele Palestiinaga. Ma olen halvatud nahes surevate laste pilte, vigastatud laste pilte, lugedes lugusid kohutavatest uleelamistest. Ja ma pean midagi tegema.
Leidsin laulu, mis on kosutav ja vahegi troostiv, kuid ikkagi kurb:
Little Ones… Still Smiling!
Yusuf Islam/ Cat Stevens
Selle sonad on siin: Oh they killed all the little ones While their faces still smiled With their guns and the fury They erased their young lives.
No longer to laugh No longer to be a child Oh they’ve killed all the little ones While their faces still smiled.
Now they’re burying the little ones And they’re making the graves deep So the world cannot see That tonight we may sleep.
While they wash away the blood The mothers all weep Oh they’re burying the little ones And they’re making the graves deep. Oh they’re burying the little ones And they’re making the graves deep.
Yet where will the devils go When that day comes When the angels drag them out To face the little ones.
Oh they’ve killed all the little ones With their eyes open wide There was nothing to help them On the day that they died.
No bed to run under No cupboard to hide Oh they’ve killed all the little ones With their eyes open wide.
They’ll be raising the little ones With no sin to atone In the light of high heaven They will sit on tall throne.
Where playtime lasts forever And God’s mercy never ends.
Minu peaaegu kolmene poiss on jarsku otsustanud raamatusse hupata. Ta on vist seda trikki nainud kusagilt lastesaatest. Eile siis proovis hupata Miki Hiire raamatusse. Alguses ei tulnud sellest raamatusse huppamisest midagi valja, kuna raamat ei seisnud lahti. Siis kusiti isa abi. Ka abilisega ei tulnud sellest valja. Siis ta porises ja oli mossis ning ma siis puudsin teda jalle roomsaks teha. Raakisin, et kui ta tahab naha Miki Hiirt siis peame minema Disneyland'i. Nuud ta sinna tahabki minna. Ja ma ei suuda talle selgeks teha, et koik reisid vajavad plaanimist. Ja ehk kunagi laheme ka Mikide maale.
