Kulalised

Minu laupaev moodus suuremas osas koogis. Nimelt minu uks Eesti sugulastest tuli siia Torontosse paariks kuuks ja kutsusime ta perega kulla ohtusoogile. Kuna meie pere koosneb kahest kultuurist, siis pean arvestama alati ka teise poolega. Ohtusook sellisel juhul tahendab lookas lauda, suure ja mitmekesise valikuga. Ja minule tahendab see terve paeva koogis keetmist ja kupsetamist. Kuid ma ei kurda. Lopptulemuseks oli pooled eesti toidud ja pooled lahis-ida toidud. Tavaliselt kui meil kulalised kaivad ei tee ma eesti toite, sest leian, et lahis-ida toidud on palju maitsvamad. Ka minu kulalised leidsid seda. (Soin enda kartulisalatit jargmised paevad ise). Minu menuu koosnes keedetud kartulitest ja porganditest, kartulisalatist, laatse supist, kevad salatist, keedetud jogurt lihaga, kofta (hakkliha roog kastmes), riisist ja kanalihast.

Kulalistest endist nii palju, et hea oli naha minu onu ule nii pika aja, ma pole teda vist nainud umbes 10 aastat. Ja kuna ta abiellus nuud kena Torontost parit naisega, siis minu sugulaste ring laienes. See tahendab, et nuud voin oelda, et mul siin sugulased.

Ohtu moodus suureparaselt ja kiiresti. Ei saanudki aru kui aeg kulalistel lahkuda. Loodan ainult, et see ei jaa vimaseks kulaskaiguks.

Kulm, kulm ja veel kulmem

Prrrr. Valjas oli tana vaga kulm. Enne oue minekut sai koikidele mitu kihti riideid selga pandud, lisaks sai tekk kaasa voetud, et poisile vankris veel umber panna. Temperatuur oli -10 C ja koos windchill' ga -22 C. Seega kulm, kulm ja veel kulmem. Kuid selline on juba Toronto talv. Talvel vaga kulm ja tuuline ning enamasti ka lumine. Lastele see kulm suurt korda ei lahe. Ikka tahetakse parast kooli oue jaada ja valjas mangida. Mina siis seisan ja lobisen teiste emadega ning kui ikka paris kulm endal hakkab, siis hakkame kodu poole minema.

Ja kooli lahen vaga lumise ilma korral kelguga. Meil on suur kelk, sinna mahuks istuma kolm last. Kuid kooli minnes lasen ainult poisil seal istuda, sest muidu oleks paris raske molemat last jarele tommata. Koolist tagasi tulles lasen monikord tudrukul ka kelgus istuda; seda ainult siis kui ta toesti vaga vasinud on.

See pilt ei ole kull tana tehtud, kuid nii me kahekesi koju monikord tuleme.

Kulaline aias

Meie aias elab janes. Vaike armas pruunikas janes. Kui ma esimestel nadalatel nagin seda loomakest umber maja jooksmas arvasin ma, et see on vaga armas - nagu oleks meil lisaks kaladele teine koduloom.

Mone aja parast tekkisid vaikesed pruunid pabulad rohule ja siis veel ja siis veel. Siis hakkas mu mees haalt tostma, et need jaagid murul on ohtlikud lastele (poiss voib neid kommide pahe suhu hakata panema). Lisaks pole meie aed nii suur, et nendest umber kaia ja ignoreerida. Nad on tapselt keset laste manguala.

Eile nagin seda loomakest jalle. Soi roomsalt lume alt valja piiluvat rohtu koogi akna taga. Isegi poisile sain naidata jankut. Meid nahes pani valejalg plehku. Ja nuud ma motlen, et tegelikult peame leidma viisi sellest tegelasest lahti saamiseks.

Uus lumi

Tana on meil lumi jalle maas. Lastele tahendab see mangimist lumega, mehele tahendab see lumelabidat ja mulle tahendab see margi riideid :). Tegelikult on lumi tore ja kuulub talve juurde. Talv ilma lumeta on midagi poolikut ja haledat.

Torontos tuli lumi maha juba novembri lopus ja detsembri lopuks oli seda nii palju, et ma ei uskunud selle sulamist enne kevadet. Kuid loodusel on omad viisid ja jaanuari alguses oli paar sooja paeva koos suure vihmasajuga ning nii need suured lumehanged ara kadusid.

TORONTO JA EESTLASED

Torontos elab hasti palju erinevaid rahvusi ja ka eestlasi on siin palju. Olen siin elanud nuud viimased 4 aastat ja uha sagedamini markan eestlasi. Ma ei motle siin eestlasi, keda naen, kui kain Eesti majas, vaid eestlasi igapaevases elus enda umber.

Sellel aastal istusin koos eestlastest abielupaariga kiirabi ooteruumis ja kuulasin nende omavahelist juttu ja juttu telefoni teel arvatavasti oma pojaga. Jargmine paev, kui laksin oma perega maja lahedal olevasse parki, sattusin kokku teise eestlastest perega. Neid ma kull tundsin eesti lasteaiast ja elame suhteliselt lahedal ning ma tean, et nad kaivad selles pargis, kuid ikkagi.

Lisaks sellele kaib minu tutar uhe Eestist parit venelanna lapsega uhes klassis. Ja selle naisega oleme headeks sopradeks saanud. Tana kooli jalutades oli huvitav kuulata, kuidas meie lapsed arutasid kui kaua votab aega lennukiga Eestisse soita. Lapsed olles lapsed puudsid muidugi jarjest suurema numbriga valja tulla :) ja joudsid isegi 3 paevani :).

Jatkates eestlastest, siis minu uhe siinse Toronto sobranna laps kais eestlasest lapsega uhes eelkoolis ja sunnipaeva peol kokku saades oli imestus kui suur, et nii vaike see linn siiski on.

lopetuseks mainin, et lahimas kultuurikeskuses teeb lastele laulutunde uks vahva eesti naine. Nii, et meid on siin paris palju.

BLOGINDUS

Mainisin oma eelmises postituses, et proovin blogimaailmas rohkem kirjutama hakata. Eks ma siis puuan, kuigi tihti kusin endalt, kas asi on kirjutamist vaart ja kas on kedagi, kes oleks huvitatud lugema.

Blogimisega on nii, et oleks ju kull palju raakida - minu andekad, tublid, ilusad lapsed; igapaevane elu; Toronto ja eestlased siin; ja muidu molgutused- kuid asjad tulevad ja mooduvad ning mone aja parast tundub, et mu elu on nii tavaline, et sellest oleks vist isegi igav kirjutada.

Pean siin lisama, et mulle endale meeldib lugeda blogisid, eriti valiseestlaste omi, kuid olen vasinud blogidest kus raagitakse ainult oma lastest. Lemmikblogi on Liina oma http://crankymonkeys.wordpress.com/ ja sealt edasi loen tema lemmikblogisid. Head blogid on ka http://palun.blogspot.com/ ja http://eppppp.tahvel.info/.

Uhesonaga puuan olla tublim ja jahvatada igavatest asjadest; ehk need polegi nii igavad.

UUEL AASTAL UUES MAJAS UUE HOOGA

2008 on siis siia joudnud.

eelmine aasta oli tegevuste rohke. alustasin uue tooga, kolisime uude majja, uude naabruskonda ja kohtusin uute sopradega. tudruk alustas uue kooliga ja mees uue tooga ning poiss hakkas raakima. minu vanemad kaisid meil siin kulas. ja traagikat oli ka, minu mehe vennas elas labi traagilise sundmuse, mis puudutas meid koiki. tanu Jumalale asjad paranevad.

sellel aastal lubadusi ei tee, ehkki tahaks sagedamini hakata oma blogi pidama.

Head uut aastat.