Meie armas piiga on andekas tudruk. Seda juba tite east alates. Oma esimesed iseseisvad sammud ilma abita tegi ta 7 kuu viimasel nadalal, raakima hakkas 11 kuuselt, 18 kuuselt luges malu jargi raamatuid ja loendas 10ni kolmes keeles. Lugema hakkas iseseisvalt 3,5 aastaselt ja nuud viieselt kirjutab peaaegu ilma vigadeta koike mida vaja. Asjad on talle kuidagi vaga kergesti kulge jaanud.
Seega kui ta sai neljaseks motlesime, et paneme ta siin klaverit oppima, miks mitte proovida. Leidsime hea kooli, kaisime lahtiste uste paeval ja proovitunnis ning opetaja arvas, et tudruk on valmis muusikat oppima. Alustasime opinguid ja isegi klaveri mangimine tuli tal valja kuidagi vaga loomulikult ja kiiresti. Kui klassis on olnud lugude mangimine laste esituses, siis meie tudruk on alati manginud ilma vigadeta ja koige paremini (ja ma ei utle seda mitte olles ema).
Nuud see nadal saime opetajalt kirja, et ta soovitab meie last andekate laste muusikaklassi sissepaasemise katsetele. Uhkus on poues ja room on suur, et keegi teine on marganud, kui andekas on laps, kuid.....Ja siin ma seisangi dialemma ees, kas mu laps on toepoolest andekas muusikas voi on ta lihtsalt klaveri kiiresti ara oppinud ja lood jaavad talle kergesti pahe. Uhesonaga ma olen veidi segaduses, kas jatkata meie lihtsaid klaveritunde, kus nii monigikord on tal igav, sest teised lapsed opivad veel parema kaega mangima, kui tal on juba molema kaega pala selge. Voi mitte podeda ja panna laps nii varakult juba tosiselt muusikat oppima (opetaja utles, et uues klassis peaks ta iga paev vahemalt tund aega harjutama). Jaan nuud ootama katsete paeva ja senini harjutame kovasti.
2 comments:
Proovige ikka ara. Kui klaverimang enam lobu ei paku ja lihtsalt 'tooks' muutub, siis voite ju umber moelda.
P.S. Mis keeles ta loeb ja kirjutab?
ta loeb inglise, eesti ja araabia keeles. Kirjutab kahes esimeses keeles. Kuigi inglise keel on tal ulekoige ja ta eelistab seda.
Post a Comment