Eile tudrukuga erinevates keeltes raakides, ultes tudruk "guten tag" (head paeva saksa keeles). Poiss kusis selle peale, et mis "cotton dog". Selliselt uued sonad sunnivadki.
I was talking in different languages with my daughter yesterday. She was saying Guten tag- good day in germany; and my son's respond was "What cotton dog?" That's the way how new words are born :).
Eelmine nadalavahetus tahistati Maa tundi ule terve maailma. See on neli aastat tagasi Austraaliast alguse saanud initsiatiiv, mille eesmargiks on tosta teadlikust kliima muutumisest ja et koos inimestega ule maailma on voimalik midagi muuta.
Eelmisel aastal vahendati meie linnas - Richmond Hill'is- elektri kasutust sellel ajal 14,5 %. Sellel aastal oli see vaiksem, 9,8 % (vorreldes Toronto 5%). Sellel aastal oli ilm kulmem ja ehk see on uks pohjustest, miks elektri kasutus oli eelmise aastaga vorreldes suurem, kuid pohjuseid on teisigi. Nimelt on tekkinud sellele liikumisele vastuliikumine. Kohalikus ajalehes oli lugu mehest, kes plaanis Earth Hour'i ajal just nii palju elektrit kasutada kui vahegi voimalik. Lisaks olevat ta maja ees kaks suurt lampi taevast valgustamas.
Lapsed tahistasid koolis Earth Hour paev varem. Lounatunni ajal kustutati koolis tuled ara ja sellel paeval raagiti lastele Maast ja kliima muutusest ning saastlikuse vajalikkusest. (Armas on kuulata 5 aastase lapse suust koolis raagitust).
Laupaeval raakisid molemad lapsed juba hommikust alates, et tana ohtul kell pool uheksa kustutame tuled. Maaratud ajal suutasime kuunlad, istusime koos monusalt elutoas ning tahistasime Maa tundi. Mangisime mange ja raaksime niisama juttu kuni oli aeg lapsed magama panna.
Kodu aknast samal ajal valja vaadates tundus, et oleme ainukesed, kes seda tundi tahistasid. Koikidel naabritel polesid tuled isegi garaazide ees, uhel sarasid veel joulude ajast oue jaanud elektrikuunladki.
Ise arvan, et ainult selle Earth Hour'i tahistamisega muutust tuua ei onnestu. Ja isegi uksik inimesed ei ole mitte need koige suuremad elektri kasutajad. Kuid ma ei eita vajalikkust inimesi juba maast madalast harida rohkem saastliku elustiili suunas. Kasutades nii palju kui vajalik ja taaskasutada ulejaanud.
Kevad kull ametlikult kaes, kuid talv ei taha siin Toronto kandist ikkagi ara minna. Hommikul ules argates oli valjas kerge lumekirme ja ma arvasin, et lubatud lumi on maha sadanud. Kuid paeva jooksul lund muudkui sadas ja sadas ning parastlounal oli juba paris lumetorm kohal.
Haarasin jalle lumelabida katte ja rookisin oma garaazi esise puhtaks. Konniteed puhastab meil linna traktor, mis oli oma too juba teinud.
Selline on siis siinne ilm, mitte sugugi suvine nagu Inglismaal.
Veidi teisel teemal siia loppu. Tana poes kaies, jai parkimisplatsil silma alla auto eesti lipu kleepsuga. Uks vanem meesterahvas puhastas seda parasjagu ning mina ei suutnud oma suud kinni hoida ning hoikasin talle valju haalega "Tere". Mille peale sain ilusasti eesti keelse vastuse ning raakisime paari lausega kus kandis me siin elame. Nuud siis tean, et vahemalt kolm eestlasest peret kaivad minuga koos samas toidupoes.
Seekordne kevadine koolivaheaeg ongi labi. Lapsed on tanasest jalle roomsasti koolis. Kevad on saabunud, ilmad paranevad ning paevad lahevad pikemaks.
Vaheaeg oli seekord toeliselt tegevuste rohke - kaisime raamatukogus, jalutasime metsaradadel ja mangisime pargis. Kaisime kinos uut filmi vaatamas "Mars Needs Moms". Uhel ohtul kais meil kulas mu eestlasest sobranna oma kahe lapsega. Vedasin lapsed endaga shoppama, et neile suviseid riideid osta. Kaisime bowlingus ja sunnipaeva peol ning magironimisega tutvust tegemas.
Kevadine koolivaheaeg on kaes. Otsustasin tana lastega jalutama minna ja kevadisi marke otsida. Et asi ponev hoida ja jaadvustatud saaks palusin lastel loodusest pilte teha. Need olid muidugi vaga vaimustatud ja elevil. Nii me siis oma tiigikese poole sammud seadsime.
Lisan sellest retkest laste poolt tehtud pildid. Esimesed on poisi poolt tehtud ja ulejaanud tudruku omad.
Meil siin Kanadas on kaes koolivaheaeg. Lapsed on kodus, energiat tais ning emal on vaja nuud vaba aeg ara sisustada. Puuan siin nendega joonistada ja loovtood teha; oues kaia; raamatukogu kulastada, sopradega kokku saada, kinos kaia ning muudki huvitavat.
Ilmad on ilusad ja paikselised. Nadala lopuks lubab isegi 9 kraadi sooja. Kevad on tulemas, lumi ja maa sulab ning nuud saabub mudane aeg, kus ilma kummisaapasteta hakkama ei saa.
Lisaks oleme lainud ule ka suveajale ning selle kella muutusega harjumiseks laheb veidi aeg.
Minu kolmadas klassi kaiv tudruk tavaliselt koolitood koju ei too. Ta jouab koik juba koolis ara teha. Kuid aeg ajalt ta lihtsalt tahab kodus oppida. Tema lemmikuks opitooks on sonade oigekirjutus. Ja inglise keeles on see osa keeleoppest. Sonade oigekirjutus on mu lapsele kuidagi loomulikult selgeks saanud (vist paljudest raamatute lugemisest). Enamus lihtsalt tavaparased sonad on tal selged, kuid talle meeldib oppida ka raskeid sonu - Marvelous voi diligently - naiteks. Kui ta teebki vea nendes sonades on see ainult uks puuduv e taht.
Eile toi ta koju uhe pika nimekirja inglisekeelsetest sonadest, mida opetaja ohutab neid oma juttudes kasutama. Ja siis ma otsisin sealt raskemaid sonu ning lasin tal neid kirjutada. Samal ajal mu eelkooli poiss kopeeris oma inglisekeelseid sonu, kuid ta vasis mone aja parast ara. Ja siis ma otsustasin, et las poiss loeb sonu tudrukule ette. Poiss oli loomulikult sellega vaga rahul - tundis end tahtsa opetajana. Kuna ma koige raskemad sonad olin juba ette lugenud, siis poisi roomuks jai lugeda sonad, mis talle joukohased olid.
Lopetasin just lugemise viimase Philippa Gregory raamatu "Red Queen". See on lugu Margaret Beaufort'ist, kuningas Henry VII emast. Raamat on Gregorile omaparaselt segu ajaloolisetest faktidest, nende faktide vabast tolgendamist ja osaliselt taielik valjamoeldis.
Lugu raagib noorest tudrukust, kes abiellus 12 aastaselt ja sunnitas oma ainukese poja Henry 13 aastaselt ning kuidas noore tudruku kinnisidee- panna oma poeg Inglismaa troonile- labi aastate lopuks teoks sai. Raamat on huvitavalt kirjutatud, kuid peategelane jai minule kuni raamatu lopuni vaga ebasumpaatseks.
Minu noorema lapse eelkooli klassis kais eelmine nadal teadlane, kes raakis lastele loomade kodudest. Lisaks jutule, said lapsed ise uurida loomade erinevaid elukeskkondi. Selleks oli neli oppekeskust- vesi, puu, maa-alune ja maapealne- lahemaks uurimiseks. Olin sellel paeval klassis abiks ja mina olin uhes oppekeskuses - maa-aluses. PIdin lastega arutama, millised loomad elavad maa all ja kuidas nende tunnelid valja naevad. Parast juttu, tegid lapsed tunneli hiirtele ja siis said nad noori otsas olevaid mangu hiiri, tunnelist sisse lasta.
Parast seda roomasid lapsed ise labi tunneli koos maa-aluse loomaga.
See pilt on tehtud vee elukeskkonna oppekeskusest.
See on elukeskkond puu otsas. Siin tegid lapsed lindudele pesa.
Paeva lopus said lapsed endale kaardi, et nad on labinud erinevad oppekeskused loomade kodudest.
